/nginx/o/2016/12/07/6151403t1hee8d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/11/23/6103823t1h5522.jpg)
Kohe esimesel tööpäeval skandaali keskmesse sattunud vastne maaeluminister Martin Repinski on andnud tõuke laiemaks aruteluks selle üle, kas ja millistele kompetentsinõuetele võiksid valitsuse liikmed vastata.
Lisanõuded ministrile? Jõks täiendaks seadust laitmatu maine sättega, teised ei lisaks midagi (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äsja maaeluministriportfelli pihku saanud keskerakondlast Repinskit tundis avalikkus varem eelkõige riigikogulasest talumehena, kes juhib Ida-Virumaal Eesti suurimat kitsefarmi. Need, kes hoolega ajalehti loevad, olid ilmselt kursis ka juba aastataguste uudistega Repinski ettevõtte võlgade kohta. Kes aga varem värskest maaeluministrist suurt midagi ei teadnud, on temast praeguseks kindlasti kuulnud.
Kui selgus, et keevitaja haridusega Repinskist saab minister, meenutasid meediaväljaanded tema korduvaid kiiruseületamisi ja võlgujäämist. Lisaks tekkis arutelu, kas vastse ministri haridustase on ikka piisav. Näiteks kirjutas Maaleht, et Repinski Jõhvi kutsekooli keskeriharidus ja aasta Olustvere kaugõpet ei vasta Eesti standardile heast haridusest.
Kolmapäeval, kui Eesti Ekspress avaldas tõsiseid süüdistusi Repinski Ida-Virumaal asuva Konju kitsefarmi majandamise kohta, sai veelgi hoogu juurde arutelu, kas ta ikka sobib ministriks. Värske skandaali valguses on lisandunud küsimused, kuidas hakkab Eesti põllumajandusel silma peal hoidma inimene, kes pole väidetavalt kursis sellegagi, mis tema enda umbes kümne töötajaga farmis toimub, rääkimata muudest süüdistustest. Laiemalt küsitakse aga, kas seadus peaks valitsuse liikmele mingisugused nõuded kehtestama.
Seadusesse uus säte - laitmatu maine
/nginx/o/2016/03/10/5145871t1h5ddc.jpg)
«Mina oleks rahul, kui seaduses oleks säte, et valitsuse liige peaks olema usaldusväärne ja laitmatu mainega. See on siis määratlemata õigusmõiste, mida president saaks tema ametisse nimetamisel kaaluda,» ütles endine õiguskantsler ja hiljutine presidendikandidaat Allar Jõks Postimehele. Valitsuse liikmele hariduslike nõudete seadmist ta aga ei toeta. «Keskharidus võiks muidugi olla, aga kõrgharidus ei peaks saama valitsusliikmele piiravaks teguriks,» leidis Jõks.
Seoses Repinski ümber puhkenud skandaali ja aruteluga, kas president oleks pidanud ikka teda ministriks nimetama, võttis Jõks sõna ka sotsiaalmeedias, kus ta märkis, et presidendi võimalus ministrit ametisse mitte nimetada on pea olematu. Samuti märkis ta, et maaeluministri ametisse sobivus ei ole pelgalt poliitiline küsimus.
Jõks tõi välja, et valitsuse seadus ei näe ministrile ette rohkem nõudeid kui ainult keeld teatud ametikohtade ühitamiseks. Veel võib välja tuua, et riigikogu liikme puhul on kaks nõuet: riigikokku saab kandideerida iga vähemalt 21-aastane hääleõiguslik Eesti kodanik.
«Seadus ei näe ette, et minister peaks olema kõrgete kõlbeliste omadustega, aus ja kõlbeline, äratama usaldust kõigis isikutes, usaldusväärne või laitmatu eri- ja ärialase mainega. Eelnev oli kokkuvõte kohtunikele, advokaatidele, kohtutäituritele ja kindlustustegevuse või investeerimisfondide seaduse alusel tegutsejatele esitatud nõuetest,» märkis Jõks.
Andmata hinnangut Repinski sobivusele ministriametisse, viskas endine õiguskantsler õhku küsimused, kas seadus peaks valitsuse liikmele miinimumnõuded seadma ja kui seabki, kas siis on üldse võimalik valitsust komplekteerida.
/nginx/o/2015/08/31/4438217t1h4e05.jpg)
«Eks paljudel juhtudel on minugi käest tuldud küsima ja eks ka mina olen küsinud, kas üks või teine inimene ikka on pädev mingit kohta täitma, aga ma ei usu, et formaalsete nõuete kehtestamine oleks antud juhul õige ja ma ei arva, et see oleks ka võimalik,» ütles endine kaitse- ja haridusminister ning tänane Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo.
Ta toonitas, et tegemist on siiski poliitiliste ametikohtadega ja nii nagu peavad valijad otsustama, keda nad riigikokku valivad, peab ka valitsuse liikmete nimetajatel olema mingisugune n-ö sisemine standard. Kui hakata ministritele bürokraatlikke piiranguid seadma, tekiks Aaviksoo hinnangul tõenäoliselt rohkem tüli kui tulu.
«Praegu on aga ilmselgelt näha, et inimese kvalifikatsioon (peab silmas Repinskit - toim) tekitab küsitavusi. See on ilmselge, kes on jälginud. Aga loodame, et sellest võetakse õppust ja tulevikus niisuguseid riske välditakse,» lisas endine mitmekordne minister.
Seadus on vundament, mitte maja ise
«Ka minu käest küsitakse, kuidas see kõik võimalik on. Mõni ootab, et president kuidagi sekkuks, aga president ei saa siin sekkuda,» kommenteeris endine riigikogu liige, praegune presidendi nõunik Liia Hänni maaeluministri ümber toimuvat.
Eesti Põhiseaduse Assambleesse kuulunud Hänni rändas ajas ligi 25 aastat tagasi. «Me ei tahtnud põhiseadust väga jäigaks teha. Me ei tahtnud, et see liiga palju ette kirjutaks,» meenutas ta olulist põhimõtet, millest seaduse koostajad toona lähtusid.
Hännile ei meenu, et nõuded valitsuse liikmele oleks üldse arutlusele tulnud. «Põhiseaduse küsimused on näiteks sellised, kui vanalt tohib hääletada, millises vanuses riigikokku saab, ent kes ja kuidas võivad olla valitsuses, seda vähemalt suures Assamblee saalis ei arutatud. Üldine arusaam oli, et peame inimesi usaldama,» rääkis ta.
Kuid seda mäletas ta hästi, kuidas presidendi vanuse üle arutati ja viimaks otsustati, et riigipea kandidaadiks võib saada vähemalt 40-aastane Eesti kodanik. «Riigipea on ainus isik, keda põhiseaduses käsitletakse. Valitsuse tegemine on ikkagi peaministri ja tema koalitsioonipartnerite vastutusel,» nentis Hänni.
Põhiseadus on tema sõnul väga üldiste põhimõtete kogum. See on vundament ning kuidas sellele vundamendile maja ehitada ja seejärel seda mehitada, on tema hinnangul ikkagi demokraatlike protsesside ja ka teatud tavade kujundada.
Hänni arvates peab peaministril olema vabadus oma meeskonda kujundada. «Kui ta sellega äpardub, siis on see tema asi ja selle erakonna asi, kes võib-olla on peaministrit survestanud,» mõtiskles ta. «Aga kui mõne ministri ametisse nimetamine on küsimusi tekitanud, siis tulebki need avalikkuses läbi arutada, et järgmisteks kordadeks saaks mingid raamid paika.»
Samuti põhiseaduse koostamise juures olnud vabaerakondlane ja riigikogu liige Jüri Adams nõustus, et seadus ei peaks ministrile piiranguid seadma. «Leian, et mida vähem asju maailmas seaduse tekstidesse kirja panna, seda parem see maailm on.» Meenutades põhiseaduse väljatöötamist märkis Adams, et põhiseadusi kirjutatakse paljuski varasematest lähtudes.
Adams tõdes, et ministritele esitatavad hariduse ja professionaalsuse nõuded on Eestis enam-vähem välja kujunenud. «See, mis praegu Repinski ümber toimub, on muidugi päris selge. Erakond, kes tahab kedagi ministriks seada, peab ikka kõigepealt vaatama, et inimese varasemas elus ei oleks midagi sellist, mida talle ette heita saaks, et tal ei oleks n-ö luukeresid kapis. Vastasel juhul tuleb jama - praegu ju on jama.»
Ta lisas, et sellist jama aitab ära hoida vaid see, kui ministrikandidaadi tausta põhjalikult uurida. «Üks kogenud peaministrikandidaat ei oleks tohtinud sellisesse ämbrisse astuda, et tema minister satub avalikkuse löögi alla kohe esimesel päeval. See ei kõlba ju!»
Otsustavaks sai kogemus
Kui Repinski maaeluministriks kuulutati, kommenteeris keskerakondlasest haridus- ja teadusminister Mailis Reps Valgamaalasele, et ta väärtustab haridust väga kõrgelt, kuid peab ülimalt vajalikuks ka valdkonna põhjalikku tundmist ning reaalset kompetentsust. «Martin Repinski on tõestanud nii põllumajandusettevõtjana kui ka riigikogulasena, et ta seisab südamega põllumeeste eest ning töötab selle nimel, et põllumeeste olukorda parandada ning Eesti maaelu arendada. See on väga tähtis,» sõnas Reps.
Ta nentis, et Repinskil on küll hetkel veel keskharidus, kuid lisas, et seesuguseid ministreid on Eesti valitsustes läbi aegade olnud teisigi. «Muuseas, need ministrid on oma tööga väga hästi hakkama saanud. Olen kindel, et ka Martin Repinski saab maaeluministrina väga edukalt hakkama,» lisas Reps.
Jüri Ratas ütles enne skandaali puhkemist Repinski kohta, et ta on saanud Eesti inimeste toetuse, tal on ettevõtluskogemus ja ta on tõstatanud riigikogus maaeluteemasid.
Põhjarannik kirjutas, et Repinski ei kõhelnud hetkegi, kui Jüri Ratas talle läinud laupäeva hommikul maaeluministri portfelli pakkus. «Viisteist minutit enne erakonna juhatuse koosolekut kutsus Jüri mind enda juurde ja küsis, kas ma oleksin nõus seda kohta vastu võtma. Minu «jah» tuli kohe,» rääkis Repinski teisipäeval Põhjarannikule.
Küsimusele, kas vastab tõele, et ta on ettevõtjana mitmetele tarnijatele ja partneritele võlgu jäänud, tunnistas Repinski: «Võib öelda jah, et on mõningaid probleeme. Kuid midagi hullu pole. Kõik jookseb äriplaani kohaselt ja sellest tulenevalt peaksid need probleemid tuleva aasta veebruariks lahenema.»
Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil ütles Jüri Ratas, et talle ei meeldi Repinski kitsekasvatuse teemal üles kerkinud kahtlustused ning maaeluminister peab kõik need kahtlustused selgelt ümber lükkama, kui need tõele ei vasta.
Reedel andis Repinski pressikonverentsi, kus ta tunnistas, et on liiga vähe partnerite ja töölistega suhelnud, kuid kinnitas, et seadust ta rikkunud ei ole. Kuna farmi juhtimine poliitika tegemist kõrvalt käib talle ilmselt üle jõu, otsustas ta end ettevõtte juhtimisest täielikult taandada. Enda sobivuses maaeluministri kohale ta aga ei kahelnud. «Mis põhjusel ma peaksin tagasi astuma, kui olen ministrina käitunud alati korrektselt.»
Sõrmus: meie jaoks on oluline hea koostöö
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus ütles eile õhtul Postimehele, et tekkinud on äärmiselt keeruline olukord, kuid ta ei hakka hinnanguid andma, sest kõik, mida ta on näinud ja kuulnud, on tulnud läbi ajakirjanduse. Ta tõi postiivse aspektina välja, et Repinski on olnud põllumajandusettevõtja ja näinud seega neid probleeme ja raskusi, mis ühe ettevõtte ülesehitamisega kaasnevad.
«Kuna me ei saa endale ise maaeluministrit valida, siis meie jaoks on oluline, et kes iganes ka minister on, et meil oleks temaga hea koostöö ja suudaksime koos ellu viia poliitikaid, mis on Eesti põllumajandus- ja toidusektori jaoks olulised,» ütles Sõrmus. «Loomulikult loodame, et minister on aus. Meil on ministrile samasugused tavalised ootused, nagu igale inimesele.»
Mõnelt tippspetsialistilt nõutakse doktorikraadi
Rangeid nõudmisi spetsialistidele ja tippspetsialistidele seavad pea kõik tööandjad. Kui võtta ette Eesti kvalifikatsiooniraamistik, siis selle järgi vastab spetsialistide, keskastmejuhtide ja juhtide (näiteks arhitekt, konsultant, IT-juht) formaalhariduse kvalifikatsioonile rakenduskõrghariduse diplom, bakalaureusekraad või magistrikraad. Mõnede tippspetsialistide, nagu kohtuarst ja volitatud arhitekt-ekspert, puhul on aga nõutav doktorikraad. Ka ministeeriumidesse otsitakse juhtivatele kohtadele kõrgharidusega spetsialiste. Nii on ka näiteks maaeluministeeriumi kantslerid omandanud kõrghariduse.
Kaks keskharidusega ministrit
Äsja ametisse astunud valitsuses pole kõrgharidust Keskerakonna poolt maaeluministriks määratud parlamendisaadikul Martin Repinskil (30) ning IRLi esimehest kaitseministril Margus Tsahknal (39). Repinskil on kõrgkoolis hariduse omandamine pooleli, Tsahknal mitte.
/nginx/o/2015/09/14/4490667t1h8852.jpg)
Repinski õpib praegu Mainori kõrgkoolis kaugõppes finantsjuhtimist. Enne poliitikasse sukeldumist tegeles ta ettevõtlusega ning ta on olnud ka keevitaja ja töötanud mõnda aega Saksamaal. 2012. aastast kuulub Repinskile Eesti suurim kitsefarm. Tema Konju mõisa talu valiti tunamullu Eesti parimaks mahetootjaks.
Repinski oli Keskerakonna liige aastatel 2004-2013 ja uuesti asus ta erakonna ridadesse alates 2015. aasta märtsist. Samal aastal riigikogu valimistel sai ta 1556 häält.
Aastatel 2009-2015 kuulus ta Illuka vallavolikokku. Aastast 2012 on Repinski kitsekasvatajate liidu juhatuse esimees, aastast 2013 piimakäitlemistalude liidu juhatuse liige ja aastast 2014 MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse liige.
Pärast riigikokku valimist ütles ta intervjuus Maalehele: «Olgem ausad − mind valiti riigikogusse mitte niivõrd mu poliitiliste lubaduste pärast, vaid selle töö eest, mis ma olin oma farmi rajamisel teinud. Kui ma selle farmi kaotan, siis kaob ka inimeste usaldus mu suhtes.»
Riigikogus lubas ta seista peamiselt Ida-Virumaa elanike, aga ka kogu Eesti noorte, meie riigi põllumajanduse ja keskkonna huvide eest, samuti püüda kaasa ettevõtluse arengule ja uute töökohtade loomisele.
- Tänavu jaanuaris Keskerakonna tööseminaril Pedase puhkemajas lõi Repinski riigikogu liiget ja endist Kiviõli linnapead Dmitri Dmitrijevi, kaitstes Siret Kotkat. Juhtum tuli avalikuks, kuna seminari järel lahkunud Dmitrijev sõitis samas Pedase külas kriminaalses joobes olles autoga teelt välja.
- 7. jaanuaril langetas politsei Repinski suhtes otsuse, millega määrati talle 240 euro suurune rahatrahv. Trahv määrati liiklusseaduse paragrahvi alusel, mis puudutab mootorsõiduki lubatud sõidukiiruse ületamist vahemikus 21–40 km/h. Repinski on kihutamisega silma paistnud ka varem: 2013. ja 2014. aastal jäi ta sellega vahele kolm korda.
- Juunis toimunud riigikogu hääletusel avalduse «75 aastat juuniküüditamisest» üle kuulus Repinski nende Keskerakonna saadikute hulka, kes jätsid hääletamata.
/nginx/o/2008/04/21/34722t1h8cc8.jpg)
Margus Tsahkna õppis kuus aastat Tartu Ülikooli usuteaduskonnas (1996-2002), kuid see jäigi tal lõpetamata. Ta on õppinud ka ühe aasta Toronto Ülikoolis rahvusvahelise õiguse erialal.
Aastal 2000 astus Tsahkna Isamaaliidu liikmeks, ta oli erakonna poliitikasekretär. Aastatel 2003-2007 oli ta Tartu linnavolikogu liige.
Ta on kuulunud kolme riigikogu koosseisu ja oli Taavi Rõivase teises valitsuses sotsiaalkaitseminister.
Tsahkna on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liige, MTÜ Tartu Kristlik Noortekodu juhatuse liige, Kindral Johan Laidoneri Seltsi, Eesti NATO Ühingu ja üliõpilaskorporatsioon Sakala liige. Ta laulab ka korp! Sakala Meeskooris.
Üks, kaks või enam kõrgharidust
KESKERAKOND
/nginx/o/2012/11/15/1434056t1h75d4.jpg)
Peaminister Jüri Ratasel (38) on kaks kõrgharidust – majanduses ja õigusteaduses. 2007. aastal alustas ta õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis doktoriõppes haldusjuhtimise erialal, eksmatrikuleeriti tänavu suvel. Poliitikas alustas Ratas tegevust augustis 2000, mil ta liitus Eesti Keskerakonnaga. 2002 sai temast Edgar Savisaare juhitava Tallinna linnavalitsuse kantselei majandusnõunik. 2003 nimetati ta Tallinna abilinnapeaks. Aastatel 2005-2007 oli ta Tallinna linnapea. Riigikokku pääsemisest alates on ta olnud riigikogu aseesimees.
/nginx/o/2008/09/08/72347t1he456.jpg)
Majandus- ja taristuministril Kadri Simsonil (39) on magistrikraad University College Londonist. Enne oli ta lõpetanud Tartu Ülikoolis ajaloo eriala cum laude. Ta on pikalt juhtinud Keskerakonna fraktsiooni riigikogus.
Simson on olnud Tallinna linnapea nõunik, Tallinna linnavolikogu nõunik ja NATO Parlamentaarse Assamblee uurimisassistent. Aastatel 2003-2007 oli ta Eesti Keskerakonna peasekretär. Ta on kuulnud kolme riigikogu koosseisu.
/nginx/o/2013/09/04/2027537t1h6216.jpg)
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps (41) on lõpetanud Eestis õigusteaduse cum laude ning õppinud Maastrichti, Budapesti ja Michigani ülikoolides, mille on lõpetanud samuti cum laude. Praegu on tal pooleli doktoritöö kirjutamine Uppsala ülikoolis rahvusvahelise ja Euroopa õiguse teemal. Ta on olnud nelja riigikogu koosseisu liige ja pidanud ka varem kahel korral haridus- ja teadusministri ametit.
Riigihalduse minister Mihhail Korb (36) on majandusteaduste magister ja saanud Tallinna Tehnikaülikoolis ärikorralduse erialal bakalaureusekraadi. Ta on olnud kahe riigikogu koosseisu liige. Korb on olnud Tallinna kesklinna vanem, Kristiine linnaosa vanem ja majandusspetsialist Kohtla-Järve linnavalitsuses.
SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND
Tervise- ja tööminister, SDE esimees Jevgeni Ossinovski (30) lõpetas Tartu Ülikooli filosoofia eriala 2007. aastal. Aastal 2009 kaitses ta filosoofia eriala magistritöö Warwicki ülikoolis ja 2010. aastal London School of Economics and Political Science'is politoloogia erialal. Aastatel 2014 kuni 2015 oli ta haridus- ja teadusminister. Ossinovski on riigikogu väliskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige. Ta on ka vähemusrahvuste saadikute ühenduse, kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma, säästva energia toetusrühma ning Ida-Virumaa toetusrühma liige.
/nginx/o/2013/08/14/1968476t1he120.jpg)
Välisminister Sven Mikser (43) lõpetas aastal 1996 Tartu Ülikooli inglise keele ja kirjanduse alal. Aastatel 1995–2004 kuulus ta Keskerakonda, alates 2005. aastast kuulub ta Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. 16. oktoobrist 2010 kuni 30. maini 2015 oli ta erakonna esimees. Ta on olnud nelja riigikogu koosseisu liige. Mikser on olnud ka riigikaitsekomisjoni esimees, väliskomisjoni esimees, NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsioonis ning NATO Parlamentaarse Assamblee asepresident.
/nginx/o/2011/02/02/509229t1hc535.jpg)
Siseminister Andres Anvelt (47) on lõpetanud Tallinna Miilitsa Erikeskkooli, FBI Akadeemia, lisaks on ta lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna (bakalaureus) ja Tallinna Tehnikaülikoolis haldusjuhtimise (magister). Anvelt on endine kriminaalpolitseiametnik, ta on olnud ka sisekaitseakadeemia politseikooli direktor ja Keskkriminaalpolitsei juht, sealhulgas pikaaegne keskastme juht. Aastatel 2009-2011 oli Anvelt Tallinna linnavolikogu liige. 2015. aasta riigikogu valimistel pääses ta parlamenti. Aastatel 2014 kuni 2015 oli Anvelt justiitsminister.
/nginx/o/2010/09/21/436355t1h48ee.jpg)
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palol (44) on Tartu Ülikooli magistrikraad majanduse erialal. Aastatel 1997–2007 oli Palo Saint-Gobain Isover AS juhataja. Enne seda töötas ta samas ettevõttes raamatupidaja, ekspordijuhi ja reklaamijuhi ametikohtadel. Aastatel 2007–2009 oli ta rahvastikuminister, aastatel 2009–2011 Viimsi vallavalitsuse abivallavanem, aastal 2015 oli ta ettevõtlusminister ja aastatel 2014-2015 majandus- ja taristuminister.
Kultuuriminister Indrek Saar (43) on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli näitlejana. Saar on olnud Rakvere Teatri direktor aastatel 1996-2005 ja Sihtasutuste Rakvere Teatrimaja juhataja aastatel 2005-2006. Aastatel 2002-2007 oli ta Rakvere linnavolikogu aseesimees. Ta on olnud ka Teatri NO99 tegevjuht ning enne seda aastatel teatri direktori nõunik. Ta on kuulnud kahte riigikogu koosseisu. Ta oli kultuuriminister ka aastatel 2015-2016.
ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT
Justiitsminister Urmas Reinsalu (41) on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse erialal. Ta on olnud justiitsministeeriumis avaliku õiguse valdkonna spetsialist, presidendi kantselei sisepoliitika nõunik ja direktor. Ta on olnud kolme riigikogu koosseisu liige. Aastatel 2012-2014 oli ta Eesti Vabariigi kaitseminister ja aastatel 2015-2016 justiitsminister.
:format(webp)/nginx/o/2014/04/25/2985786t1h08d4.jpg)
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (52) on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika ja füüsika õpetaja erialal. Ta on töötanud õpetaja ja õppealajuhatajana Türi 2. Keskkoolis, Nordika Kindlustuse Järvamaa esinduse juhatajana, Järva Teataja Kirjastuse reklaamiosakonna juhatajana, Türi linnapeana ja Mäo Klaasi müügiosakonna juhatajana. Isamaa ja Res Publica liige on ta alates 1999. aastast. Iva on olnud Türi linnapea ja Türi vallavolikogu liige. Ta on olnud kahe riigikogu koosseisu liige.
Rahandusminister Sven Sester (47) on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia erialal. Ta on töötanud ERI Kinnisvara AS-i direktori, Eries AS-i kommertsdirektori, Ühisettevõtte Selected Daily Mail müügidirektor ja direktori ning Mainori Avaliku Arvamuse Uuringute Keskuse (hilisem EMOR) infotöötleja ja infotöötlejate koordinaatorina. Sester on olnud ka Tallinna Linnavolikogu liige, Eesti Loto nõukogu esimees, Roosikrantsi Hotell OÜ juhatuse liige ja nõukogu esimees ning Baltic Real Investments OÜ (endine ERI Kinnisvara AS) direktor, nõukogu aseesimees ja nõukogu esimees. Ta on olnud kahe riigikogu koosseisu liige. Ka aastatel 2015-2016 oli ta rahandusminister.
Keskkonnaminister Marko Pomerants (52) on lõpetanud Tartu Ülikooli geoloogia erialal ja 2001. aastal sai ta magistrikraadi samas ülikoolis avalikus halduses. Pomerants on olnud Lääne-Viru maavanem ja Rakvere Looduskaitse Valitsuse juhataja asetäitja. Aastatel 2003-2005 oli ta sotsiaalminister, aastatel 2009-2011 siseminister ja 2015-2016 keskkonnaminister. Ta on olnud kolme riigikogu koosseisu liige.
MEENUTUS AASTAST 2003
Majandus- ja kommunikatsiooniministriks sai ilma kõrghariduseta reformierakondlane Meelis Atonen. Ministrite kõrghariduse teema üle tekkis arutelu ning meediaartiklitest käis ikka ja jälle läbi «kõrghariduseta minister».
Postimehe ajakirjanik Argo Ideon küsis toona peaminister Juhan Partsilt ministrite kompetentsinõuete kohta.
On teil ministritele ka kompetentsinõuded? Näiteks uuel majandus- ja kommunikatsiooniministril Meelis Atonenil pole kõrghariduse diplomit, suure osa ajast Brüsselile pühendama pidav põllumajandusminister Tiit Tammsaar ei räägi inglise keelt.
Peavad hakkama saama. Kompetents on midagi muud. Keele- ja haridusnõuded on teatud eeldused, aga me ei saa inimese kompetentsuse osas langetada otsuseid üksnes keelteoskuse ja hariduse järgi. Keeli on ka alati võimalik juurde õppida.
Valitsus määras Atoneni teaduse ja kõrghariduse infrastruktuuri nüüdisajastamise komisjoni juhiks. Vaidlusi tekitas tema seisukoht, et riigi raha eest õppivad tudengid hüvitaksid oma hariduse kuni kümneaastase riigitööga või maksaksid õpingud ise kinni. 2004. aasta septembris astus Atonen parvlaevaliikluse ümberkorraldamist puudutanud erimeelsuste tõttu ametist tagasi. Ta ütles oma otsust põhjendades, et lahendused keerulistele olukordadele saavad sündida vaid koostöös kõigi valitsusasutustega.