/nginx/o/2008/10/08/81161t1h0c55.jpg)
Keskkonnaministeerium tahab pikendada hundijahi aega ühe kuu võrra, kuna pehmete talvede tõttu võib huntide arvukus suureneda üle optimaalse taseme.
Hundijahi aeg pikeneb ühe kuu võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kehtiva korra järgi võib hundijahti alustada 1. detsembrist ja pidada kuni 28. veebruarini, muudatuse kohaselt lubatakse hundijahiga algust teha juba 1. novembril, selgub kooskõlastusele saadetud keskkonnaministri määruse eelnõu seletuskirjast.
Viimaste aastate seireandmete kohaselt on Eestis optimaalseks hundiasurkonna suuruseks määratud 100 kuni 200 isendit.
Tänavuste andmete järgi oli Eestis enne sigimisperioodi algust 130 hunti ning enne küttimisperioodi algust võib huntide arv olla hinnanguliselt ligi 200 isendit.
Arvestades viimase aastakümne heitlikke ilmastikuolusid - lumekatte kestvuse vähenemist või koguni lumekatte puudumist, millest otseselt sõltub hundijahi edukus, võib sarnaste tingimuste jätkumisel eeldada hundiasurkonna suurenemist üle optimaalse taseme.
Lähiminevikust võib tuua näite 90ndate aastate keskpaigast, kus mitme järjestikuse lumeta talve mõjul suurenes kohalik hundiasurkond oluliselt. Huntide arv võib aga kasvada ühe aasta jooksul ligi poole võrra.
Kohaliku hundiasurkonna hetkeseisu arvestades võimaldab küttimisperioodi pikendamine vähendada arvukuse järsu suurenemise ohtu.
Lubatud küttimislimiidist oluliselt väiksema küttimismahu korral võib nende arvukus tõusta tasemele, mille korral põllumajandus- või lemmikloomade murdmisega tekitatud kahjud ületavad taluvuse piiri.
Elujõulise hundiasurkonna suurus peaks praeguse metskitse ja eriti metssigade arvukuse tõusu taustal püsima suurkiskjate ohjamis- ja kaitsekorralduskavas määratud maksimumi lähedal.
Jahieetikaga kooskõlas
Hundijahi alustamine novembris ei ole vastuolus jahieetikaga ning peaks mõjuma ka asurkonna seisundile pigem positiivselt.
Hundijahi alustamine veel varem oleks aga vastuolus jahieetikaga, kuna see suurendaks huntide suremust juhul, kui küti saagiks langeb kutsikaid kasvatav vanem või mõlemad vanemad.
Noortele huntidele on vanemate hool vajalik kuni pooleaastaseks saamiseni, ajani, mil on edasi antud olulisemad oskused iseseisvaks eluks.
Varakult mõlema või ühe vanema kaotanud kutsikatest võivad aga kasvada nn nuhtlusisendid (nt koertemurdjad), kuna kutsikad ei ole omandanud looduses toimetulekuks piisavalt kogemusi.
Eestis sünnivad hundikutsikad enamasti aprilli lõpus või mai alguses ja saavad pooleaastaseks oktoobri lõpus või novembri alguses. Seega ei ole Eestis sobiv alustada hundijahti enne 1. novembrit.
2004. aastal tehti jahieeskirjas muudatus, millega lühendati hundijahi perioodi kolmele kuule. Selle eesmärk oli arvukuse suurendamine suurkiskjate ohjamis- ja kaitsekorralduskavas kehtestatud optimaalse tasemeni. Tänaseks on see eesmärk saavutatud.