Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387
Saada vihje

Maadlusveteranid tahavad Palusalu skulptuuri Kalevi spordihalli ette

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto Kristjan Palusalust.
Foto Kristjan Palusalust. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti maadlusveteranide ühendus (EMVÜ) soovib tuleval aastal paigaldada Kalevi spordihalli ja Juhkentali tänava vahelisele alale kahekordse olümpiavõitja Kristjan Palusalu skulptuuri.

«Koht on pärast vastavat kujundamist sobiv oma külastatavuse poolest,» märkis EMVÜ esimees August Englas. «Nimelt mööduksid Kristjanist arvukad spordisõbrad, kes külastavad Kalevi spordihallis, Tallinna spordihallis ja Kalevi staadionil toimuvaid võistlusi.»

Samuti tõdes Englas, et juba 20 aastat on Kalevi spordihallis peetud Kristjan Palusalu mälestusvõistlusi ja peetakse ka edaspidi.

Esialgse kava kohaselt korrastatakse Kalevi spordihalli ja Juhkentali tänava vaheline ala tuleva aasta kevadeks ning skulptuur avatakse seal märtsis legendaarse spordimehe sünnipäeval.

Palusalu võitis 1936. aastal Berliini olümpiamängudel kaks kuldmedalit, jäädes raskekaalu kategoorias võitmatuks nii kreeka-rooma maadluses kui ka vabamaadluses.

Seejuures on Palusalu tänini maailmas ainus, kes samadel olümpiamängudel võitnud nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus.

«Tema saavutus tõstis mõõtmatule kõrgusele meie rahva eneseuhkuse maailma spordirahva seas ja tõi spordi juurde sadu tuhandeid rahvuskaaslasi,» märkis Englas.

Praeguseks on valminud ka Palusalu skulptuur, mille EMVÜ kavatseb esialgu paigutada Kalevi spordihalli, kus 24.-25. oktoobrini toimuvad Palusalu 100. sünnipäevale pühendatud mälestusvõistlused.

EMVÜ taotleb praegu linnajuhtidelt nõusolekut Palusalu kuju paigaldamiseks Kalevi spordihalli ja Juhkentali tänava vahelisele alale.

Kristjan Palusalu sündis 10. märtsil 1908. aastal ning suri 17. juulil 1987. aastal. Ta tuli 1937. aastal ka Euroopa meistriks kreeka-rooma maadluses ning oli 12-kordne Eesti meister.

Tagasi üles