Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Edukaimaks väitlejaks tõusis Sven Mikser

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sven Mikser online-väitlemas.
Sven Mikser online-väitlemas. Foto: Liis Treimann

Iga erakonna jaoks valiti välja kolm teemat nende peamiste programmiliste seisukohta hulgast. Kolm päeva enne väitlust saadeti teemad erakonnale ning paluti neil valida üks teema ja määrata oma esindaja. Väitlusseltsi esindajad ei väljendanud väitlustes oma isiklikke seisukohti. Hindes arvestati, kui loogilised ja tõestatud olid väitleja argumendid, kui hästi olid need seotud teemaga, kui palju või vähe oli demagoogiat, kui selge oli struktuur ja ladus väljendus. Väitlustehnikat hindasid riiklikult ja rahvusvaheliselt tunnustatud kohtunikud Enn Metsar, Siim Ruul ja Aare Pere. Detailsem ülevaade väitlustest poliitika.postimees.ee-s.

1. Sven Mikser
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Teema: vanemahüvitise piirmäär on ebaõiglaselt kõrge
Hinne: 4,25

Väitluse kokkuvõte
Vanemahüvitise piirmäära teemalises väitluses oli Mikseri püstitatud eesmärgiks võimaldada naistel sünnitada 2,2 last – milleks naised väidetavalt valmis on – praeguse 1,65 lapse asemel. Konkreetne ettepanek oli vähendada vanemahüvitise piirmäära kolmelt keskmiselt palgalt kahele ja säästetud rahaga suurendada lastetoetusi.

Seega – mis on suurem hüve ühiskonnale? Kas see, et professionaalselt edukad kõrgepalgalised naised saavad lapsi planeerida, kartmata suurt sissetuleku vähenemist, või see, et ühiskond väärtustab solidaar­sust ja seeläbi on noortel suurem kindlus pere luua?

Mikseri loogika oli, et väiksema sissetulekuga pered kulutavad selle iga kuu täies mahus ja seega maksavad suurema protsendi mitmesugusteks otsesteks ja kaudseteks maksudeks. On ebaõiglane, et nad peavad toetama kõrgema sissetulekuga peresid vanemahüvitise näol.

Vastuväitlejad Kajar Kase ja Karin Kase tõestasid, et vanemahüvitise piirmäära alandamisega hoitakse kokku liiga vähe raha, et see lastetoetustele kulutades tunnetatavat efekti annaks. Teiseks tõid väitlejad näiteid Lääne-Euroopast, kus kõrgem lastetoetus ei ole viinud suurema sündimuseni.
-----------------------------------------------------

Tagasi üles