/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/06/2330279t1h0353.jpg)
Euroopa Parlament kiitis teisipäeval heaks Urmas Paeti koostatud Euroopa kaitseliidu teemalise raporti.
Euroopa Parlament kiitis heaks Paeti koostatud kaitseraporti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Parlament võttis raporti vastu 369 poolt- ja 255 vastuhäälega, 70 saadikut jäi erapooletuks.
Paet on varasemalt viidanud, et kuna julgeolekuolukord Euroopa vahetus naabruses on viimastel aastatel järjest halvenenud, siis peab Euroopa iseenda kaitsmiseks ja turvalisuse suurendamiseks tegema palju rohkem kui seni. «Selleks tuleb arendada Euroopa kaitsepoliitikat, mis toetaks ja täiendaks NATO-t ja aitaks seista meie huvide ning euroopalike väärtuste eest,» märkis Eestist valitud europarlamendi saadik.
On terve rida küsimusi, kus EL saaks Paeti sõnul kiirete ja selgete otsustega paremaks ja praktilisemaks muuta nii oma seesmist kaitsekoostööd kui ka koostööd NATOga.
«Nii on Euroopa sees liitlaste sõjaväelaste liikumine riigist riiki väga vaevaline, bürokraatlik ja aeganõudev. ELi liikmesriikide haldusmenetlused aeglustavad asjatult kiirreageerimisjõudude piiriülest liikumist Euroopa Liidu territooriumil. EL peab looma süsteemi, mis seda muudab ehk millega koordineeritakse kaitseväe isikkoosseisu, seadmete ja varustuse kiiret liikumist ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika ülesandel siis, kui tuleb kasutusele võtta solidaarsusklausel ning kui on kohustus anda abi ja toetust kõigi nende käsutuses olevate vahenditega ehk luua tuleb niinimetatud kaitseväe Schengen,» ütles Paet.
Paeti sõnul saab EL rahaliselt toetada ka näiteks rahvusvaheliste NATO pataljonide paigutamist ELi idaserva liikmesriikidesse, toetades vajamineva infrastruktuuri, nagu kasarmud ja muud hooned, teede ja muu taolise rajamist.
«Praegu on enamik sellest koormusest nende üksikute konkreetsete liikmesriikide õlgadel, kes oma geopoliitilise asukoha tõttu liitlaste suuremat kohalolu vajavad. Samas on liitlaste suurem kohalolu konkreetsetes riikides kogu NATO ja ELi liikmesriikide kaitseks ning seega on õigustatud ka täiendava kulu solidaarne jaotus,» ütles ta.
Rohkem tuleb panustada ka Euroopa Liidu kaitsetööstuse tugevdamisse, leidis Paet.
Raportis ei soovitata Euroopa armee loomist, kuid samas ei välistata üksikute liikmesriikide tihedamat koostööd kaitsevaldkonnas.
Raport on sisendiks edasistele kaitseteemalistele aruteludele Euroopa Liidus.