«See on sotsialism! See on lubamatu!» - Tallinna opositsioon kahtlustab Ühistupanga rahastamises valskust

Ühistupanga asutamine Foto: Liis Treimann

Tallinna võim suunas kolm miljonit eurot linnaettevõtete raha loodava Tallinna Ühistupanga osakapitali suurendamiseks.

Linnavalitsuse istung, mis täitis ettevõtte Tallinna Soojus üldkoosoleku rolli, otsustas eelmisel nädalal, et Tallinna Soojus osaleb Ühistupangas kahe miljoni euroga. Päev hiljem võttis linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul vastu otsuse, mis võimaldab Ühistupangal saada veel ühe miljoni sihtasutuselt Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid.

«Tallinna linnavolikogu asutas Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid aastal 2006. Kolm aastat hiljem, 2009 liideti sellega Tallinna Eluasemefond ja tänaseks on Ettevõtlusinkubaatorite teenindada 31 eluasemelaenu mahuga 0,6 miljonit eurot,» rääkis vastava eelnõu volikogus ettekandnud abilinnapea Arvo Sarapuu.

«Nüüd Ühistupank on välja töötamas eluasemelaenutoodet, millel on kolm sihtgruppi ja Ühistupank on pöördunud Ettevõtlusinkubaatorite poole. Selleks, et Ettevõtlusinkubaatorid saaks, juhul kui nad seda soovivad, astuda Ühistupanga osanikuks, on vaja muuta kahte punkti sihtasutuse põhikirjas», selgitas Sarapuu volikogu kõnepuldist ning kinnitas samas, et põhikirja muutmine annab Ettevõtlusinkubaatorile võimaluse, mitte ei pane kohustust Ühistupangas osaleda.

Volikogu opositsioon abilinnapea juttu ei uskunud. Reformierakondlane Ants Leemets küsis, kas pole vara töötada välja mingeid laenutooteid, kui pank pole veel litsentsigi saanud.

Madis Kübar (IRL) tahtis teada, kui palju Ettevõtlusinkubaator täna abistab või investeerib  ettevõtetesse? Sarapuu sõnul ulatub see summa sadadesse tuhandetesse.

«Ettevõtlusinkubaator, mille eesmärgiks on ettevõtluse arendamine, panustab ettevõtlusesse sadu tuhandeid, aga on valmis andma miljoni Ühistupangale, millel puudub tegevuslitsents ja õigus tegutseda,» võttis Kübar situatsiooni lühidalt kokku.

Leemets küsis, kas peale mainitud asutuste hakkavad ka kõik teised linna ettevõtted miljonitesse ulatuvaid summasid Ühistupanka panema.

«Ma ei pea õigeks, et linna asutused hakkavad Ühistupanka raha panema. Pean õigeks, et Ühistupank kaasab turult, erinevatest ettevõtetest ja organisatsioonidest kapitali. Ja üks võimalus on linna asutused ja ettevõtted. Aga see kaasamine peab olema laiem, kuni riigi ettevõtete ja riigini välja. Pank töötab normaalselt siis, kui ta pidevalt kapitali kaasab. Siin ei ole midagi ebanormaalset. See ongi tegelikult panga põhitöö,» vastas Sarapuu.

«See, mida te ehitate, on sotsialism. See ei ole normaalne ühiskond ja see on lubamatu.

Kui Eesti Pank ütleb, et Ühistupanga aktsiakapital ei ole piisavalt suur, siis tuleb linnavalitsus volikokku ja volikogu eraldab miljon eurot. Volikogu tänase otsuse taga on see, et eraldada veel üks miljon. Ja ma väidan teile, et see ei jää viimaseks. Tallinna linnavalitsus on pannud Ühistupanka tänase seisuga kuus miljonit eurot ja plaanib panna veel ühte. Ja plaanib panna veel ja veel. See, mida tänane linnavalitsus teeb, ei ole aus, see ei ole maksumaksja raha sihipärane kasutamine,» rääkis Leemets volikogu kõnepuldist.

Sotsiaaldemokraat Hanno Matto küsis oma sõnavõtus, et mis saab järgmiseks. «Tallinna linnavalitsus kohustas oma eilsel istungil Tallinna Soojust omandama Ühistupangas kahe miljoni euro eest osakapitali Ühistupangas. Mis järgmiseks? Kas järgmisel linnavalitsuse istungil otsustatakse, et sihtasutus Tallinna Lastehaigla peab astuma Ühistupanga liikmeks, sest meil on vaja hakata inimestele terviselaenusid andma?» küsis Matto.

«Linnavalitsuse sõnastuse on see «investeerimine». Tegelikult võiks selle kohta öelda kuritahtlik raha pumpamine ühistupanka, kui kasutada Tallinna Soojuse erialatermineid,» lisas ta.

Keskerakondlaste häältega võeti Ettevõtlusinkubaatori põhikirja muudatus vastu ning sohtasutus võib nüüd «soovi korral» Ühistupanga kapitali miljoni euro võrra suurendada.