Politsei võib saada rohkem õigusi kadunud inimeste otsimisel

Õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu õiguskomisjon otsustas üksmeelselt algatada seadusemuudatused, mis suurendaksid politsei õigusi teadmata kadunud inimeste otsimisel.

«Komisjon tahab lisada politsei- ja piirvalveseadusesse sätte, mis annaks politseile selge ülesande tegeleda kadunud isikute otsimisega,» kinnitas õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof.

Praegu sellist ülesannet otseselt üheski seaduses kirjas pole. Selle lisamine võimaldaks Pikhofi sõnul tähtsustada teadmata kadunud inimeste otsimist ning tooks kaasa suurema õigusselguse.

Politsei õiguste suurendamiseks soovib komisjon Pikhofi sõnul anda politseile õiguse näha vajadusel kadunud isiku asukoha tuvastamiseks infot tema pangakaardi kasutamise kohta ja kaaluda politsei õiguste laiendamist mobiilse positsioneerimise vallas.

Pikhof märkis, et teadmata kadunud inimeste tagaotsimiste arv on viimastel aastatel kasvanud ning riik peab kaaluma kõiki võimalikke seadusemuudatusi, mis võiksid parandada teadmata kadunud inimeste leidmist. «Kui juba paar-kolm seadusemuudatust aitavad päästa kas või ainsagi inimelu, on need rohkem kui asja eest,» lisas ta.

Teadmata kadunud inimeste otsimise teema kerkis eriti teravalt esile seoses mullu oktoobris kadunuks jäänud 17-aastase Markkuse juhtumiga. Sellest ajast peale on SA Kadunud juht Aare Rüütel rääkinud kriminaalmenetluse algatamise vajalikkusest kadunuks jäänud inimeste puhul.

Tänavu jaanuaris toimunud riigikogu õiguskomisjoni istungil arutati esmakordselt kriminaalmenetluse algatamise vajalikkust kadunud inimeste puhul. Istungil osalesid riigi peaprokurör Lavly Perling, politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher ning justiitsministeeriumi, siseministeeriumi ja kadunud inimeste otsimisega tegeleva SA Kadunud esindajad.

Perling ütles toona Postimehele, et tema ja PPA peadirektori Elmar Vaheri ülesanne oli anda ülevaade, millised on riigi võimalused ja võimekus kadunud inimeste otsimisel ning milliseid toiminguid nende leidmiseks rakendatakse.

«Meie põhisõnum on, et inimesi aitavad üles leida nende leidmiseks rakendatavad toimingud, mitte menetlus ise. Kas me nimetame seda menetlust, mida me inimeste otsimisel läbi viime, haldusmenetluseks või kriminaalmenetluseks, see pole siinkohal oluline,» rääkis Perling.

Ta kinnitas, et seadus annab politseile ja prokuratuurile laiad võimalused. «Seda küll, et seadust on detailides võimalik ikka ja jälle natuke paremaks muuta, aga põhiraamistik on meil olemas, ja selle raames me ka tegutseme,» märkis ta.

Tartu politseileitnant Kert Kotkas rääkis mullu detsembris Postimehele, et tema arvates võiks Eestis luua eraldi kadunud isikute otsimise seaduse. 

«Kui me otsime kadunud inimest haldusmenetluse raames, kuid meil on vaja tõendite kogumisel rakendada ka kriminaalmenetluse sätteid, siis saame seda üldiselt teha. Me ei saa teha üksikuid toiminguid. Me ei saa näiteks tuvastada isiku kadumisejärgset finantskäitumist, et kas seda on või mitte,» tõi ta välja.

Pangasaladust tohib krediidiasutuste seaduse alusel prokuratuurile või kohtueelse uurimise asutusele avaldada vaid kriminaalmenetluses. «Haldusmenetluse korral ei ole võimalik pangasaladust saada ja me tunneme teatud situatsioonides sellest puudust. Just esimestel tundidel võib see olla eriti oluline, et näeksime, kas inimene on pangaautomaadist raha võtnud ja näeksime kaamerapilti,» põhjendas Kotkas pea aasta tagasi.

Ent politsei ei saa ainult selle toimingu tegemise pärast kriminaalmenetlust alustada. «Me ei alusta kriminaalmenetlust, kui puuduvad asjaolud, mis viitaksid kuriteole.»