Spetsialist: hooldeasutustes tuleb tuleohutusnõudeid ilmselt karmistada

Haapsalu lastekodu põleng Foto: Erakogu

Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja Rait Pukk rääkis Postimees.ee´le antud intervjuus, et hoolekandeasutustestele pandud tuleohutusnõuded tuleks üle vaadata ning ilmselt tuleks neid senisest rangemaks muuta.

Te käisite Haapsalus kohapeal. Milline vaatepilt teile avanes? Kui laialt tuli oli levinud ja kas antud hoone on tuleohutuse seisukohast mõistliku planeeringuga?

Hoone on T-tähe kujuline ja jaotatud kolme ossa, mis on omavahel eraldatud tuletõkkeustega. Tuli oli levinud esimesel korrusel ühes tiivas kuni tuletõkkeusteni ja pööningul kõikide tiibade ulatuses. Alguse oli tuli saanud hoone sellest osast, kus olid voodihaiged, aga tekkepõhjuste kohta ei saa praegu veel midagi öelda.

Kohapeal ringi vaadates panin tähele, et tuleohutusele oli seal suurt rõhku pandud, see paistis välja juba kasvõi infostendile riputatud ohutusalastest materjalidest.

Eile õhtul polnud veel võimalik faktilisi asjaolusid välja selgitada, sest inimesed olid väga hõivatud päästetöödega, aga tänase ja järgnevate päevade teema on paika panna kronoloogia ja välja selgitada, kes, kus, millal ja mida tegi.

Viimati tehti Haapsalu lastekodus tuleohutuskontrolli jaanuaris ning see lõppes ettekirjutusega. Mille eest see oli ja kas see rikkumine võis viia tulekahjuni?

Haapsalu lastekodu tuleohutust kontrollitakse üks kord aastas ning viimane kontroll oli tänavu 18. jaanuaril. Üldiselt vastas kõik nõuetele, kuid üks ettekirjutus tõepoolest tehti. See oli seotud voolikusüsteemi kontrolliga, mida peab teostama pädevust omav isik.

Varem võis seda kontrollida ka hoone valdaja, aga enam mitte. Nüüd on vaja spetsialist kohale kutsuda. Antud juhul polnud nad seda teinud, vaid kontrollisid süsteemi toimimist ise, aga kindlasti ei saa seda rikkumist seostada tulekahju tekkepõhjusega.

Kas puit on teie hinnangul sobiv materjal, mida kasutada hoolde- või raviasutuse ehitamisel?

Puit on hea ja mõistlik ehitusmaterjal, mida propageeritakse viimasel ajal üha enam. Puitu ei maksa karta. Ega kui hoone on ehitatud raudbetoonist, ei tähenda see tingimata, et see seisaks tulekahjus kauem püsti. Igal ehitusmaterjalil ja konstruktsioonil on oma tulepüsivus ja kõiki omadusi saab parandada. Küsimus on selles, kuidas materjale omavahel kombineerida.

Tulekahju algfaasis mängivad kandekonstruktsioonid üldse teisejärgulist rolli. Palju olulisem on, milliseid materjale on kasutatud siseviimistluses – millega on kaetud seinad ja põrandad, millist mööblit on kasutatud jne.

Kas Haapsalu lastekodu põleng näitas teie hinnangul, et kehtivad tuleohutusnõuded pole erivajadustega inimeste hoolekandeasutustes ja haiglates siiski piisavad? Muidu poleks nii palju ohvreid ilmselt olnud?

Kõik sõltub tuleohutuskorraldusest, nii et selliseid järeldusi ma veel ei teeks. Seda võin küll öelda, et oleme erivajadustega inimeste tuleohutusteemaga tegelenud juba viimased kolm aastat ja jõudnud järeldusele, et tuleohutusnõuded hoolekandeasutustes tuleks tõepoolest üle vaadata. Meie oleme probleemid kaardistanud, nende lahendamine aga on juba poliitiliste valikute küsimus.