:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2016/08/30/5779043t1h0372.jpg)
Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liikme Artur Talviku sõnul muutus erakonna toon uue võimuliidu suhtes pärast seda, kui selgus, et suusõnaliselt lubatud asju tegelikult koalitsioonileppes sees ei ole.
Talvik: võimuliit lubas meile suusõnaliselt asju, mida koalitsioonileppes pole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud poliitikud on viimastel päevadel irooniliselt märkinud, et Vabaerakonna toon uue võimuliidu suhtes muutus järsult pärast seda, kui selgus, et erakond koalitsiooni ei pääse ning kui seni oli uus koalitsioon Vabaerakonna silmis päris hea, muutus see erakonna väljajäämisel järsku halvaks.
Talvik selgitas Postimehele, et tooni muutus ei olnud seotud mitte niinimetatud «hapude viinamarjadega», vaid sellega, et varem suusõnaliselt lubatud asju koalitsioonileppesse tegelikult sisse kirjutatud ei ole.
«Eelmisel nädalal lubati meile suusõnaliselt, et üks või teine asi tuleb koalitsioonileppesse sisse, aga tuleb välja, et see oli pigem meie moosimise meetod. Kui me reedel kohtusime ja kolme erakonna esindajad meile leppe sisust rääkisid, selgus, et paljusid lubatud asju ei olnud seal sees või oli neid meist erinevalt tõlgendatud,» ütles Talvik.
Tema sõnul oli tegemist enamasti demokraatiat puudutavate punktidega. näiteks on leppest välja jäänud kõik see, mis puudutab riigi lahtiparteistamist ja see häiris Vabaerakonda väga.
«Meile tundub, et keskvõimu kontroll jääb ka uue koalitsiooni ajal liiga suureks. Kuigi koalitsioonileppega tõsteti omavalitsuste tulubaasi, siis on leppest välja jäänud kõik see, mis puudutab omavalitsuste autonoomiat. Ka öeldi meile ära, et kahe tooli seadust, mis võimaldab riigikogu liikmetel kuuluda ka kohalike omavalitsuste volikogudesse, ei kavatse võimuliit tagasi võtta,» rääkis Talvik.
Vabaerakond ei ole Talviku sõnul rahul ka sellega, et koalitsioonilepingusse ei saanud sisse broilerluse vastu võitlemine ehk avatud nimekirjad riigikogu valimistel.
Talviku hinnangul oleks uus valitsus võinud näidata riigireformi mõttes eeskuju ja vähendada ministrite arvu ja sealt tulenevatel igasuguste poliitiliste nõunike ja parteilise toiduahelas olevate arvu. «See lükati uue koalitsiooni poolt väga selgelt tagasi,» märkis ta.
Ka soovis Vabaerakond, et vähendataks erakondade rahastamist riigieelarvest ja antaks selle arvelt toetust valimisliitudele. «See ettepanek lükati täiega tagasi,» nentis ta.
Vabaerakonnale koalitsioonileppe mõned punktid meeldivad
Talvik tunnistas, et koalitsioonileppes on demokraatiat puudutav punkt, mis Vabaerakonnale meeldib.
«Meile meeldib, et võimuliidu leppes on sees erakondade kampaaniakulude piiramine,» märkis ta.
Talvik lisas, et leppes on ka muid asju, millega Vabaerakond nõus on, näiteks aktsiisitõusude ärajätmine ja majutusasutuste käibemaksu erisuse säilitamine. Samuti toetab Vabaerakond igati kava tuua laevad Eesti lipu alla tagasi.
«Meie meeldib väga ka see, et Reformierakond on valitsemise juurest ära toodud ja et Eestis on muutus toimunud. Aga see, kuidas meist taheti teha koalitsioonile kaudselt toetavat puudlit, on meile vastuvõtmatu ja sellega ei ole me lihtsalt nõus,» rääkis Talvik.
Ta lisas, et kui koalitsioon tuleb välja ühiskonnale positiivse otsusega, siis toetab ka Vabaerakond seda oma häältega, nagu seda ka seni tehtud on.
Talviku sõnul oleks Vabaerakond saanud koalitsioonis olles täita demokraatia vahikoera rolli.
«Opositsioonis olles ei näe, miks üks või teine otsuses on tehtud ja ei ole võimalik aru saada otsuste tegemise mehhanismist. Valitsuse liikmena oleks võimalik hoida silma peal ja hoida ära igasuguseid susserdamisi,» lisas Talvik.