/nginx/o/2008/09/19/75806t1h3b75.jpg)
Reservkolonelleitnant Leo Kunnas avaldas kahtlust, kas NATO kõikide riikide sõjaaja kaitsejõud praegu üldse ületavad Venemaa sõjaaja armeed.
ERR.ee: Kunnas kahtleb, kas NATO sõjaaja jõud on suuremad kui Venemaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta ütles ETV hommikusaates «Terevisioon», et NATO on panustanud rahuaja armeesse, samas kui sõjalise konflikti puhul saab määravaks see, kui suured on sõjaaja relvajõud, vahendasid ERR Uudised.
«Enamik NATO riike on oma sõjaaja armeed demonteerinud. Rahuaja relvajõude saavad nad suureneda keskmiselt 20 kuni 50 protsenti,» märkis Kunnas.
Venemaal on tema hinnangul rahuaja armee suurus 1,1 miljonit, samas kui sõjaaja armee 3,5-4 miljonit ja see ongi Venemaa tugev külg.
Kuna Läti ja Leedu on üle läinud professionaalsele kaitseväele ja Balti riigid on nii väiksed, siis on Kunnase sõnul neil raske ainult rahuaja armeega liitlasvägede saabumiseni riiki kaitsta.
Kunnase väitel oleks positiivne, et kui NATO teeks kõikide oma ääreriikide kohta kaitseplaani. NATO vägede ülemjuhataja kindral John Craddock on küsinud poliitilist volitust, et koostada kaitseplaan sel nädalal Budapestis toimuval alliansi kohtumisel.