Väikelinn Haapsalu šokis – miks karistas saatus väeteid topelt?

Põleng Haapsalu väikelastekodus. Foto: graafika: Silver Alt

Unetunnil Haapsalu lastekodus suikus eile igavesele unele kümme sügava puudega last. Miks küll karistati neid inimesi, keda saatus oli niigi juba karistanud – tuli võttis elu neilt, kes ei saanud end ise kuidagi aidata, kirjutab Tuuli Koch.

Kolme minutiga kohale jõudnud tuletõrjujatel õnnestus lapsed kiiresti vooditest kiirabiautodesse tõsta, kuid tuli oli levinud ülikiiresti ja paraku ei olnud need lapsed enam elus. Lastekodus oli palju voodihaigeid ja ratastooli abil liikuvaid lapsi – kokku oli õnnetuse hetkel majas 37 last ja üheksa töötajat.

Mõne minutiga võttis tuli Haapsalu ja kogu Eesti rahvalt rahu ning tunnistada tuli aastakümnete traagilisimat õnnetust. Kasvatajate abiga õnnestus oma jalgadel liikuvatel lastel akende kaudu majast välja pääseda, paljud jõudsid välja kasvatajate-hooldajate süles.

Päästeametnike, erivajadustega lastele kodutunnet ja tuge pakkunud lastekodu töötajate, politseinike ja vabatahtlike tööd vaatas eile pisarsilmil pealt lastekodu kõrval elav Ellen. Kümme aastat tagasi ise tuleõnnetuse üle elanud naine rääkis vaikselt, kuidas tule võimu nägemine tekitab ääretut kurbust ja tühjust. «Miks küll karistati neid üliõnnetuid lapsi veel kord... Hinges on lihtsalt lohutamatu masendus ja nukrus,» jagas Ellen oma tundeid. «See on väga suur hoop Haapsalu linnale, tervele Eestile. Meie oma lapsed ju...»

Ta pidas õigeks, et korraldatakse annetuste kogumine, et inimesed saaks väikeseid abivajajaid natukenegi aidata. Et saaks üles ehitada uue maja.

Väikelastekodu kõrval asuvast noorte- ja sotsiaalkeskusest vooris lakkamatult sisse-välja vabatahtlikke, peamiselt lapsi ja kooliõpilasi, kes aitasid seni teadmata põhjusel süttinud majast asju välja tuua: tekke, laudu, toole, majapidamistarbeid, nõusid, veekanistreid, mööblit, raamatuid, pabereid. Töötajad tõid välja ka piimapakke ja suppi.

Abistajad külma ei tundnud

Kolm vaprat vene keelt kõnelevat poissi – Saša, Artjom ja Daniel – olid asjade tõstmisega ametis kohe sellest hetkest, kui abikäsi vajati. «Nägin ka seda pilti, kui maja oli suurtes leekides. Hirmu ei tundnud, aga kole oli see küll,» tunnistas Saša.

Külmunud kustutusveest liuväljaks muutunud keskuse hoovis seisis klaver, mille kuus meest soojemasse kohta viisid. Suure veoautoga viidi õhtul kella 20 paiku ära külmkappe, pliite. Majas sees valitses segadus – tubadest tassiti kiiruga asju välja, koridori nurgas lebasid väiksed sussid ja kingad.

«See oli meie kodu... Kodu, mida enam ei ole,» ütles üks majas töötanud naine kaaslasele, ise ämbrit käes hoides. «Kogu traagikat ja hingekurbust ning tühjust on võimatu sõnadesse panna.»

Kümme aastat väikelastekeskuses töötanud vanem proua tänas kõiki vabatahtlikke ja tunnistas, et kõik on toimunud liiga kiiresti ning valu pole veel kohale jõudnudki. Eile ta ise majas tööl ei olnud. «Aga muidugi tulin kohe siia. Pole jõudnud veel kõigiga rääkida – see tragöödia jääb meid saatma väga pikaks ajaks.»

Ainus, mis piiritu kurbuse juures positiivselt mõjus, oli see, et õnnetuse puhul tuli kogukond üksmeelselt appi. «Kõik lapsed ja täiskasvanud, kes vabatahtlikult aitavad maja tühjaks tõsta – seda pilti nähes on küll tunne, et me peame riigi ja rahvana hoolimata rasketest aegadest kenast vastu,» rääkis ta.

Käredas külmas käisid inimesed ringi, hõlmad eest lahti, sest aega külma tunda ei olnud. 27 lastekodus olnud last toimetati kiiresti kõrval asuvasse noortemajja, kus eile õhtul võis näha kasvatajate ja kriisinõustajate toimetamist. Tõsteti tekke ja riideid, nende vahel sõitsid ratastoolides ringi tuleõnnetusest eluga pääsenud lapsed.

«Mu tütre sõbranna elas siin... Ei teagi, kas ta pääses välja,» kõhkles ümber maja jalutav naine, tunnistades traagilist pilti lastekodu hoovis – kiikede, turnimispuude ja liivakastide taga tuletukkides tossav maja, sees jalutamas taskulambiga päästetöötaja.

Kümned küünlad

Õhtuks väljendasid oma kurbust ja otsisid südamele kergendust Haapsalu noored ja vanad sellega, et tõid lastekodu aia taha kümneid küünlaid.

Oma tuttava kaotasid põlengus ka Haapsalu gümnaasiumi õpilased Käthlin, Khevin ja Raven. Nad meenutasid, kuidas puudega noored olid suvel muretult väljas mänginud. Koolinoored käisid nendega suhtlemas.

Eile olid haiglas kaks lastekodu töötajat, kes üritasid lapsi põlevast majast ennastsalgavalt välja aidata. Vingukahjustusi saanud töötajate elu ohus ei olnud. Päästeametnikud kontrollisid maja viimati
19. jaanuaril. Võttis kuu aega ja tulekindlaks tunnistatud, kõrgendatud tähelepanu all olev hoone süttis ja võttis kümme noort elu.

Eile kella 19ks ei olnud politsei traagilisest sündmusest jõudnud teavitada veel kolme lapsevanemat. Täna on riigis leinapäev.

Traagilised põlengud Eesti lähiajaloos

•    1995. aasta 12. detsembril puhkes Saaremaa ühisgümnaasiumis tulekahju, mille tagajärjel hukkus kaks poissi ning kergemaid ja raskemaid vigastusi said kümned õpilased. Koolimajas oli põlengu lahvatamise ajal umbes 600 last. Tuli sai alguse sellest, et üks kooli õpilastest põletas välgumihkliga koolihoone esimesel korrusel pooleliolevas mattide hoidlas kõrgushüppematti ümbritsevat võrku. Matid lahvatasid põlema ning tuli hakkas kiiresti üle maja levima.
•    1996. aasta veebruaris puhkes öösel tulekahju Tallinnas Paldiski maantee psühhiaatriahaigla kinnises osakonnas. Hukkus haigla üheksa patsienti, veel kuus said raskeid põletushaavu ja viidi haiglasse. Ühe kahtluse kohaselt sai põleng alguse maja teisel korrusel olnud puhkenurgast. Põlengu täpne tekkepõhjus jäi selgusetuks.
•    1997. aasta kevadel puhkes öösel tulekahju Pärnumaal Halinga vanadekodus. Hukkus kaheksa vanurit, lisaks toimetati 15 inimest haiglasse. Halinga turvakodu põleng sai alguse öösel, kui teise korruse toas suitsetanud naise juures puhkes tulekahju.
•    2006. aasta aprillis süttis Sillamäe sotsiaalmaja. Põlengus hukkus kuus inimest, majast toodi välja seitse inimest. Majas olnud inimeste päästmine ja tule kustutamine puust hoones oli keerukas, sest maja kahest sissepääsust üks oli suletud ja teine lausleekides.
•    2007. aasta detsembris lahvatas põleng Kopli ühes elamiskõlbmatuks tunnistatud majas ning tulekahjus hukkus kuus inimest. Maja oli elektri ja veeta ning selle olid asustanud kodutud. Põlengu põhjustasid kodutud ise, tulekahju sai alguse hooletust suitsetamisest.
•    2008. aasta augustis haarasid leegid Järvamaal Imaveres asuva sotsiaalmaja. Põlengus hukkus kolm inimest, kolm kannatanut vajas haiglaravi. Inimeste päästmist akende kaudu takistas see, et esimese korruse akendel olid trellid ja need tuli läbi lõigata. Põleng sai alguse hooletust suitsetamisest. Põlengu põhjustaja sai tingimisi vanglakaristuse.