Seadus ei rahulda loomakaitsjate soove

Eesti Loomakaitse Seltsi ettepanekul tuleks kõik Eesti kassid ja koerad märgistada kiibiga ning kanda riiklikku loomaregistrisse. Foto: Liis Treimann

Eesti Loomakaitse Selts pole rahul täna riigikogus avalugemisele tuleva loomakaitseseaduse muutmise eelnõuga. Loomakaitsjate kinnitusel on nende

51 014 allkirjaga parlamendile üle antud ettepanekud eelnõust sootuks välja jäänud.

Üks loomakaitsjate ettepanek, mis eelnõust välja jäi, oli riikliku lemmikloomaregistri loomine. See tagaks loomade märgistamise ja registreerimise ning kergendaks kaduma läinud looma omaniku leidmist.

Eesti Loomakaitse Seltsi liikme Heiki Valneri hinnangul on see lõppkokkuvõttes riigile kasulik, sest riik kulutavat praegu miljoneid kroone hulkuvate loomade püüdmiseks, pidamiseks ja tapmiseks.

Kui aasta alguses pakkus selts välja loomakaitseameti loomise, siis sellest ideest loobuti. Selle asemel soovisid loomakaitsjad, et moodustataks riiklik loomakaitse nõukogu, mis hakkaks tegelema aktuaalsete loomakaitseprobleemidega. Nõukogu ülesandeks oleks regulaarselt arutada selle valdkonna probleeme ning otsida lahendusi.

«Me ei nõua loomadele telereid või et jäätise tootmine lehmapiimast lõpetataks,» rääkis Valner. Tema hinnangul on loomakaitsjate ettepanekud igati mõistlikud ja läbimõeldud, kuid loomakaitsjatesse suhtutakse kui äärmuslastesse.

Seadusemuudatust menetleva riigikogu maaelukomisjoni esimehe Kalev Kotkase sõnul on loomakaitsjate etteheited ennatlikud.

«Praegu on esitatud maaelukomisjoni menetlusse valitsuse eelnõu, mida hakkame arutama (täna – toim),» ütles Kotkas. «Kõik mõistlikud ettepanekud lõpptulemuses ka kajastuvad.»

Valneri sõnul tuleks eelnõule lisada punktid metsloomade tsirkuses kasutamise ja karusnahakasvanduste keelustamise kohta. Samuti soovitakse keelustada kalade ja vähkide elusalt müümine, kuna poodides ei suudeta neile tagada vajalikke tingimusi.

Veel peavad loomakaitsjad vajalikuks lemmiklooma kaotanud või hulkuva looma leidnud isiku kohustust teavitada vastavat asutust. Praegu on varjupaikadel kohustus hoida looma 14 päeva, kuid seda soovitakse pikendada 21 päevani.

Riigikogu roheliste fraktsiooni liige Aleksei Lotman ütles, et neil on valmimas eelnõu, mis arvestab loomakaitse seltsi soove. Siiski on vajalikud läbirääkimised. Näiteks pole erakonna seisukoht kindel loomakaitsenõukogu loomise osas.

«Nõukogu on vahend kaasamiseks, ent selle miinuseks on lisakulu,» rääkis Lotman. Eelnõus kajastub lemmikloomade ning osaliselt ka inimese vangistuses olevate metsloomade temaatika.

Parlamendi maaelukomisjoni aseesimehe Lotmani sõnul kaaluti samade ettepanekute lisamist ka praegusele eelnõule. «Kuna ajalimiit oli suhteliselt väike, siis otsustasime teha korraliku uue eelnõu,» lisas ta.

Loomade kaitse

•  Eesmärk on viia loomakaitseseadus kooskõlla Euroopa Nõukogu põllumajandusloomade kaitse konventsiooniga.
•  Põllumajanduslooma pidajale esitatakse nõue kontrollida korrapäraselt looma tervist ja heaolu ning kasutatavaid seadmeid, samuti kõrvaldada avastatud puudused viivitamata.
•  Hädatapmise korral ei tohi välditavat valu ja stressi tekitada peale tapetava looma ka ühelegi teisele loomale.
•  Täpsustatakse loomkatse läbiviimise piiranguid ja tingimusi ning kehtestatakse katse vahetule läbiviijale nõue läbida asjakohane koolitus.
Allikas: eelnõu seletuskiri