/nginx/o/2011/01/18/500922t1h4f54.jpg)
Välisminister Urmas Paet kohtus täna Stockholmis oma Rootsi kolleegi Carl Bildtiga ning pidas kõne Eesti Vabariigi 93. aastapäeva tähistamisel Stockholmi Saksa kirikus, Paet kõneles Bildtiga Balti riikide taasiseseisvumise tähistamisega seonduvast.
Bildt ja Paet: Rootsi tähistab koos Eestiga Eesti taasiseseisvumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rootsi on kuulutanud 2011. aasta tervikuna Balti aastaks, et tähistada Eesti, Läti ja Leedu taasiseseisvumist ning nende riikidega diplomaatiliste suhete taastamist,» ütles Paet.
Eesti välisminister esitas Carl Bildtile kutse osaleda ka 20. augusti taasiseseisvumispäeva üritustel Eestis.
Kohtumisel peatuti veel Eesti-Rootsi kahepoolsetel suhetel. Välisminister Paet märkis, et Eestit ühendavad Rootsiga lisaks geograafilisele lähendusele eelkõige jagatud väärtused.
«Teeme Rootsiga koostööd arengukoostöö valdkonnas. Osaleme koos 2011. aastal Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupis. Ühiselt oleme keskendunud ka ELi siseturu tõhusamaks muutmisele, eelkõige digitaalse iseturu loomisele,» tõi Paet välja Eesti ja Rootsi koostöö valdkondi.
Tulevikku silmas pidades on aga välisministri sõnul oluline Eesti ja Rootsi teaduasutuste ning ülikoolide koostöö tihendamine ja üliõpilasvahetus. «Just sellisele koostööle peaksime keskenduma, sest see annab omakorda hoogu nii teadmistepõhise majanduse kui ka üldise konkurentsivõime tõusule,» lisa ta.
Välisminister Urmas Paet osales täna ka Eesti Vabariigi 93. aastapäeva tähistamisel Stockholmi Saksa kirikus, kus ta kõneles eestlusest Rootsis. «Tänan kõiki neid, kes on eesti kultuuri, keele ja ajaloo säilitamisele ja edasikandmisele Rootsis kaasa aidanud,» ütles Paet. Samas julgustas välisminister eestlasi oma murede, ettepanekute ja ideedega alati pöörduma Eesti saatkonna või aukonsulite poole.
«Väikeriigi puhul ei tohi lävi riigi ja inimeste vahel olla kõrge, eriti olukorras, kus kõik eestlased välismaal on omamoodi meie riigi saadikud,» ütles Paet. Välisminister lisas, et rahvadiplomaatia on väikese riigi puhul eriti oluline ja see on üks võimalus oma identiteeti sügavamalt mõtestada.
Välisministri sõnul on Rootsis mitmeid eestluse kantse, aga üks oluline nende seas on kindlasti Stockholmi Eesti kool. «Noored on need, kes ühendavad mineviku tänapäevaga kandes edasi järjepidevuse traditsioone,» ütles välisminister Paet.
«Usun, et tänaste koolitüdrukute- ja poiste hulgast saaks ka Eesti välisteenistusse tublit täiendust nii nagu me ka 1990ndate alguses Eesti välisteenistust rajades saime toetuda väljaspool Eestit teadmisi ja oskusi omandanud inimeste kogemustele, kusjuures neist paljud kuuluvad tänaseni Eesti diplomaatide kuldvarasse,» lisas ta.
Välisminister Paeti sõnul on järjepidevus märksõna, mis iseloomustab nii eestlase olemust, Eesti riiki kui ka Eesti välispoliitikat. «Teame kõik, et Eesti Vabariigi taastamine õigusliku järjepidevuse alusel 20 aastat tagasi sai võimalikus paljuski tänu väljaspool Eestit säilinud ja läbi okupatsiooniaja katkematult töötanud Eesti diplomaatilisele esindusele New Yorgis,» lausus Paet.
Eesti välispoliitika peamine väljakutse lähiajal on samuti järjepideva töö jätkamine kõikide meie kättevõidetud võimaluste parimal rakendamisel Eesti heaolu ja julgeoleku suurendamise nimel. «Selle hoole ja sihikindlusega tehtud töö tulemusel on Eestist tänaseks saanud kõige paremini integreerunud riik Põhja-Euroopas,» märkis Paet. Välisminister lisas, et Eesti dünaamiline ja kiire areng ei oleks saanud teoks ilma heade sõprade, sealhulgas Rootsi toetuseta.