Peterburi Jaani kirikus käisid eile palavikulised koristustalgud

Kirikukellad tornikupli all mängivad pühapäeval Rene Eespere loodud muusikapala. Foto: Raigo Pajula

Kiriku ukse ees vedelesid eile õhtul pruugitud sinised kilesussid ja jalast ära tulnud susse vedeles ka siin-seal maja põrandail. Uued sussid olid Postimehe saabumise ajaks otsa saanud, sest edasi-tagasi sebivad Eesti Kontserdi paarkümmend töötajat ja pool tosinat Peterburi eestlast olid need ära kulutanud.

Sellal kui praegune Estonia ja endine Eesti Kontserdi juht Aivar Mäe pakkis lahti orelit, mässasid Peterburi eestlased eile õhtul eesotsas Peterburi Eesti Seltsi juhatuse liikme ja Jaani koguduse eestvedaja Külli Sulega harja- ja lapirindel. Kes pani kokku uhiuusi riidepuid, kes noodipulte.

Sulg on koos teiste kohalike eestlastega panustanud sellesse kirikusse mitte ainult kuid, vaid terveid aastaid. Naine tunnistas, et praegu pole olnud aega mõelda selle üle, et kohaliku eestlaste keskuse taastamise okkaline protsess hakkab jõudma finišisirgele. «Aga mina ei tea, mis juhtub pärast avamist, kui saabub pingelangus,» muretses ta.

Eesti Kontserdi kontserdimajadest kohale tulnud abilised ei osanud arvata, kui kaua tuleb majas koristada, et see pühapäeval, mil kirik kell üks pidulikult taas sisse pühitsetakse, puhas oleks. Jüri Trei välisministeeriumist arvas, et läheb terve öö, tagasihoidlikumad hindajad pakkusid töö lõpetamise ajaks kella kümmet õhtul.

Igal juhul ei ilmutanud talguliste pilgud erinevalt kurnatud olemisega ehitajate omadest vähimaidki tülpimuse märke, vaid siirast rõõmu õige asja ajamisest.

Täna toimub Peterburi Jaani kiriku avatseremoonia peaproov ja homme 2300 Peterburi eestlase üle aastakümnete olulisim sündmus ehk avamine ise, millele tuleb ka president Toomas Hendrik Ilves. Oodata on ka Peterburi kuberneri Valentina Matvijenkot. Postimees annab homsetest sündmustest põhjalikuma ülevaate nii oma online-keskkonnas kui ka esmaspäevases lehes.

Peterburi Jaani kirik

•    Jaani kirik ehitati eestlaste rahaga 19. sajandi keskel ja õnnistati sisse 1860. aastal. Kirikust sai esimene eestlaste kultuurikeskus tollases Venemaa pealinnas.

•    Carl Robert Jakobsoni, Johann Köleri, Jakob Hurda ja Philipp Jakob Karelli ümber koondus väike ja noor eesti haritlaskond: kunstnikud Nikolai Triik, Paul Burman, Günther Reindorff, August Weizenberg, Amandus Adamson, Jaan Koort jt, muusikud Friedrich Saebelmann, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Artur Lemba, Mihkel Lüdig, Aleksander Lätte, Juhan Aavik jt.

•    Koguduse õpetajad on olnud ka Rudolf Kallas, Jakob Kukk ja Villem Reiman. 19. sajandi lõpul oli Jaani koguduses 29 600 liiget.

•    Kirik võõrandati 1930. aastal ja ehitati ümber kontorihooneks. Kirikuhoones hakkas kogudus taas koos käima 1997. aasta alguses.

•    2004. aastal kirjutasid Eesti kultuuriminister, EELK peapiiskop, Eesti Kontserdi direktor ning Peterburi Jaani koguduse juhatuse esinaine alla heade kavatsuste protokollile kiriku taastamiseks. Taastamistööd algasid 2009. aastal ja kiriku taasavamispidu peetakse homme.