Kui keha ei taha sõna kuulata

Tom Rüütel. Foto: Mihkel Maripuu

Sünnist saati raske puudega Tom Rüütel (28) on omandanud hea hariduse ja teeb täiskohaga tööd, kuigi vajab kõrvalist abi ka kõige tavalisemate igapäevatoimingute tegemisel.

Saame Tom Rüütliga kokku rahvusraamatukogu kohvikus. Oleme varem kohtunud, kui tegime lugu puuetega inimeste isikliku abistaja teemal. Nõnda ei tule mulle üllatusena, kui näen naeratava näoga noormeest kohale liipamas. Küll aga üllatab Tom mind sellega, kui palub aidata tal kott õlalt ja jope seljast ära võtta. «Pööra varrukas kõigepealt tagurpidi ja vääna mu kätt nii, et saad selle varrukast läbi,» õpetab ta. Ja kui satun hätta, sest teise krampis sõrmed ei taha käisesuust kuidagi läbi mahtuda, rahustab ta: «Ära karda, mul ei ole valus.» Teise käega läheb juba märksa paremini.

Varem töötas Tom Tallinna puuetega inimeste kojas, kuid praegu aitab ta töötukassa juhtumikorraldajana (sai sellesse ametisse konkursiga) teistel vähenenud töövõimega inimestel rea peale saada. «Nõu annan väga ettevaatlikult, sest tööotsimine on mitmetahuline protsess, küll aga jagan oma kogemusi inimestele, kes neid vajavad,» ütleb ta. Ja seda, mida jagada, noormehel jagub. Ta on juhtumikorraldaja tööd teinud nüüd juba aasta aega ja seni on päris hästi läinud. Tom loodab, et läheb järjest paremini, sest asjad on selgeks saanud.