/nginx/o/2015/10/07/4566381t1h6f9f.jpg)
Opositsioonis olevad Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Vabaerakond on esitanud oma muudatusettepanekud järgmise aasta riigieelarve osas, muu seas soovib EKRE telekanali ETV+ sulgemist, Vabaerakond leiab aga, et riigieelarvest tuleks uuendada inimeste küttekoldeid ja tõsta õpetajate ja kultuuritöötajate palku ning doktoranditoetust.
EKRE näeb, et rahvusringhäälingu (ERR) eelarvet tuleks vähendada nelja miljoni euro võrra. «ETV+ programmi kulu rahvusringhäälingu tegevuses on ligi 4,4 miljonit, mis on üks kallemaid programme,» selgitab erakond. «Samas on tegemist ühe kõige vähem vaadatava/kuulatava kanaliga, mis ilmselgelt ei täida talle pandud ülesandeid. Venekeelse elanikkonna lõimimist ei toimu, sest valdav osa vaatajaskonnast sellel venekeelsel programmil on eestlased,» leiab EKRE, et seega tuleks programmi tegevus lõpetada.
«Iga selline otsus arutatakse riigikogus läbi. Kui riigikogus nii hääletatakse, on see selge poliitiline otsus, mille suhtes ringhääling peab seisukoha võtma. ETV+ sündis sihtfinantseerimise tagajärjel ehk meie taotlusele vastati positiivselt, aga see raha eraldati selgelt ETV+ loomiseks. Kui nüüd riigikogu peaks otsustama konsensuslikult raha ära võtta, tähendab see selgelt, et ETV+ suletakse. Ma siiski loodan, et riik tervikuna ei käitu selliselt, et täna otsustab üht ja homme otsustab teist. Riik peab oma otsustes olema järjepidev,» kommenteeris Allikmaa EKRE ettepanekut Postimehele.
Samuti leiab EKRE, et vähendada tuleks sihtasutuse Kultuurileht rahastamist 165 000 euro võrra. «Antud eelarverealt toetatakse ka Kultuurileht SA, mille all tegutseb väljaandeid, millede vajalikkus ja esteetiline tase Eesti maksumaksjale on raskesti põhjendatav,» selgitab EKRE.
Erakond leiab, et ka presidendi kantselei tööjõu- ja majandamiskulud peaksid vähenema 300 000 euro võrra. «Presidendi kantselei on ilmselgelt ülepaisutatud, arusaamatult ülepaisutatult käitutakse ka ametist lahkunud eelmise presidendi kinnisvara üleval pidamisel. Eesti maksumaksja ei pea nii suurt kulu kandma,» seisab erakonna selgituses.
Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga seotud kulusid tuleks erakonna hinnangul vähendada miljoni võrra, põhjendades seda «ebamõistliku kuluna maksumaksjale». Siinkohal meenutuseks, et aasta alguses kinnitas valitsus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ettevalmistamise tänavuse aasta kuludeks 5,2 miljonit eurot ja kiitis aastateks 2017–2020 heaks 16,5 miljoni eurose eelarvetaotluse. Ka leiab erakond, et vähendada tuleks Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise tegevuskulusid 6,5 miljoni euro võrra, kuna needki «on ülepaisutatud».
Erakondade rahastamist tuleks vähendada koguni poole võrra, täpsemalt võiks erakondadele antav riiklik toetus väheneda 2,7 miljoni euro võrra. Praegu on kulu ligi 5,5 miljonit.
Suuresti annaks veel kokku hoida, kui peatada Rail Balticule eraldatav investeering seni, kuni pole saavutatud rahuldavat lahendust trassi kulgemise osas, leiab erakond. Nii säästaks 30 miljonit eurot.
Vähendada tuleks EKRE ettepanekute kohaselt ka koolivõrgu programmi toetusi viie miljoni võrra. Programm on erakonna hinnangul küll vajalik, kuid selle kasv võib ka olla aeglasem ning eelarvevahendite kasutamine ratsionaalsem, et katta kulusid prioriteetsemas valdkonnas.
Eelnimetatud kulude vähendamise arvelt saaks erakonna hinnangul suurendada oluliselt põllumeestele makstavaid toetusi 19 miljonit euro, kohalike teede hooldamiseks ja ehituseks mõeldud toetusi 15 miljoni euro ning noorte huvitegevuseks mõeldud toetusi samuti 15 miljoni euro võrra. Erakond põhjendab, et Eesti põllumajandus on tõsises kriisis, kohalike teede hooldamine ja ehitus on olnud aastaid kroonilises alarahastatud ning noorte huvitegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse poolt on tõhus viis võidelda sotsiaalsete pahedega. Samuti aitaks huvitegevusse investeerimine vähekindlustatud ja probleemsete perede lastel saada täisväärtuslikeks ühiskonna liikmeteks.
Vabaerakond teeb muu hulgas ettepaneku eraldada riigieelarvest pool miljonit eurot majapidamiste küttekollete hooldamiseks ja remondiks.
«Igal talvel on hulgaliselt tuleõnnetusi, mille on põhjustanud nõuetele mittevastavad küttekolded. Vähekindlustatud peredel ja isikutel ei ole võimalik küttekoldeid remontida või uusi ehitada, samuti puuduvad vastavad vahendid omavalitsustel,» põhjendab fraktsioon ettepanekut eraldada päästeametile koostöös omavalitsustega küttekollete hooldamiseks ja remontimiseks 500 000 eurot.
Veel soovitab Vabaerakond teadlaskonna juurdekasvuks suurendada doktoranditoetust 422 eurolt 633 euroni. Selleks kulub ligikaudu 2,9 miljonit eurot. Katteallikana pakub partei välja valitsuse reservi kasutamise. Tuleval aastal on Eestis 1143 doktoranditoetuse saajat.
Vabaerakond soovitab tõsta veel õpetajate palku 5 protsendi võrra ja kõrgharidusega kultuuritöötajate palku järgmisel aastal 924 euroni.
Prokuratuuri võimekuse suurendamiseks majanduskuritegude efektiivsemaks ja tulemuslikumaks menetlemiseks soovib erakond eraldada justiitsministeeriumile 40 000 eurot. «Tänasest ressursist ei piisa vajalikeks menetlustoiminguteks,» leiab Vabaerakond. Sama summa soovitab Vabaerakond eraldada ja PPA kriminaalpolitseile.
Kokku esitas Vabaerakond 22 muudatusettepanekut, nende seas soovib opositsioonierakond suurendada maaeluministeeriumi, siseministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi eelarvet – katteallikad selleks tuleks valdavalt erakondade rahastamise vähendamisest.
Eesti tõenäolise uue valitsuskoalitsiooni liikmed ei esitanud järgmise aasta riigieelarve eelnõule tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut, sest paljud majanduspoliitilised otsused ja võimalikud maksumuudatused on tulevase koalitsioonileppe osa. Küll plaanib uus koalitsioon esitada eelarvesse muudatusi enne kolmandat lugemist, kirjutab ERRi uudisteportaal.
/nginx/o/2016/12/07/6151403t1hee8d.jpg)
/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)