/nginx/o/2008/07/08/55101t1h287e.jpg)
/nginx/o/2020/06/04/13136075t1hceb3.png)
/nginx/o/2011/02/18/518848t1ha94b.jpg)
Eesti Väitlusseltsi võistkond leiab tänase online-debati omapoolses lõppsõnas, et kuna kõrgepalgalised annavad suurema summa maksudeks, on õigustatud neile kõrgema toetuse maksmine.
Väitlusselts: kõrgem hüvitis rikastele on õigustatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täname Sven Mikserit põneva ja sisulise väitluse eest!
Oleme endiselt seisukohal, et vanemahüvitise piirmäär ei ole liiga kõrge, kuna me ei ole näinud seost lastetoetuse maksmise ja sündide arvu vahel, samas on vanematoetus praegusel kujul ennast Eestis tõestanud.
Nagu me väitluses välja tõime, on vanemahüvitis toetus vanemale, mitte lapsele, ning selle eesmärk on tagada vanematele vajalik kindlustunne, et nende elukvaliteet lapse saamisel ei halvene.
Kuna vanemate palgad ei ole võrdsed, on ebavõrdsed ka selle kindlustunde tagamiseks vajalikud summad.
Nõustume oponendiga, et sündide arvu tõusu toetavad ka teised meetmed nagu paindlik tööpoliitika ja lastehoiu võimalused, mille arendamist Eestis tugevalt toetame.
Väitluses puudutati ka erineva sissetulekuga inimeste iibekäitumise teemat.
Statistikast näeme, et vanemahüvitis on tõstnud sündide arvu kõrgema palgaga ja kõrgemalt haritud naiste seas, mis on väga hea algus. Lisaks panustavad kõrgepalgalised maksude kaudu ka rohkem riigieelarvesse, mistõttu on õigustatud neile kõrgema toetuse maksmine.
Küll ei tulnud väitluse käigus välja lahendust, kuidas pakkuda laste saamiseks vajalikku kindlustunnet väiksema sissetulekuga lapsevanematele.
Sven Mikseri välja pakutud lastetoetus 60 eurot kuus on lapse kasvatamisel kindlasti abiks, aga ei kata kaugeltki kõiki lapse kulutusi, mistõttu see ilmselt laste saamiseks vajalikku kindlustunnet ei taga.
Nagu me oleme korduvalt erinevate riikide võrdluses välja toonud, on ühest seost lastetoetuse ja sündide arvu vahel raske tõmmata.
Statistika on näidanud, et vanemahüvitis on praegusel kujul Eestis oma eesmärgi täitnud, aidates sündida igal aastal tuhandel lapsel, keda ilma selle hüvitiseta ei oleks ehk olnud. Seetõttu ei ole vanemahüvitise ülempiiri vähendamine ja selle raha suunamine lastetoetusesse täna lahendus.
Mõlema osapoole lõppsõnade avaldamisega on tänane online-väitlus lõppenud. Ühtlasi oli tegu valimiseelse debatisarja viimase kohtumisega. Suur tänu kõigile osalejatele ja kaasaelajatele!
Väitlusseltsi võistkond ei esinda debattides isiklikke seisukohti.