Ansip Reformierakonna tulevikust: nüüd tuleb teha seda, mida tegema peab

Andrus Ansip. Foto: Margus Ansu

Eesti kõige pikemat aega ametis olnud peaminister, Euroopa Komisjoni digivolinik Andrus Ansip rääkis, et nägi valitsuse lagunemist ette juba varem, kuid ei süüdista selles Taavi Rõivast ega leia, et opositsiooni jäämine peaks automaatselt tähendama erakonna esimehe vahetamist. Vabad valimised võiksid tema arvates toimuda korralisel erakonna üldkogul.

Ansip nendib, et nüüd tuleb teha seda, mida tegema peab. «Kui valitsuses enam ei olda, siis ollakse opositsioonis ja tehakse seda, mida opositsioon tegema peab,» oli ta kindel.

Sündmuse seesugune areng, valitsuse vahetumine oli tema hinnangul paljude asjade kokkulangemine. «Seda, miks seesugune kambakas praegu oli võimalik ette võtta ja miks sellele suhteliselt leige reaktsioon on järgnenud, lihtsalt ühe põhjusega seletada ei saa,» ütles ta.

Ühe suure põhjusena toob Ansip välja täielikult läbikukkunud presidendivalimised valijameeste kogus, mis usaldust riigiinstitutsioonide vastu kindlasti ei suurendanud.

«Kas Reformierakonnal oleks vaja saada toetust, mis neil omal ajal oli, et tavaliselt 8-12 protsenti ja valimistel jõudsime 18ni ja ühtedel isegi 19 protsendini? Praegu ei ole erakond isegi kõige halvematel aegadel nii madalal olnud. Ma ei tea, mida taga nutta ja mida nii õudselt igatsema peaks.»

Uudised uuest koalitsioonist Ansipi jaoks üleöö ei tulnud. «Pärast seda, kui Tsahkna pidas oma väga tähelepanuväärse kõne seisakumootorist ja innovatiivsest suitsupääsukesest, oli küll selge, et ei, seda koostööd enam küll ei ole, see on nüüd läbi,» purskas Ansip naerma. Tema kahtleb selles, kas sel hetkel oleks pidanud Reformierakond ise jõuliselt asuma uut koalitsiooni looma.

Küsimus, kas Reformierakond vajab uut esimeest, on tõstatatud. «See on nüüd märksa komplitseeritum küsimus, sest erakonna juht on viinud erakonna valimiste võidule,» vastas Ansip kiirelt. «Ja see, kui erakond mingite intriigide tulemusena opositsiooni jääb, kas seda annaks nüüd inkrimineerida erakonna juhile? Selles ma julgen väga sügavalt kahelda.»

Siim Kallase naasmist ei toeta

Mida arvab ta sellest, et meedias on ühe võimaliku erakonna esimehe kandidaadina nimetatud ka auesimeest Siim Kallast? «Kas Reformierakonnal oleks vaja siis saada toetust, mis neil omal ajal oli, et tavaliselt 8-12 protsenti ja valimistel jõudsime 18ni ja ühtedel isegi 19 protsendini? Praegu ei ole erakond isegi kõige halvematel aegadel nii madalal olnud. Ma ei tea, mida taga nutta ja mida nii õudselt igatsema peaks,» oli Ansip Kallase suhtes kriitiline.

Ansip möönab, et kindlasti oleks võinud Taavi Rõivas asjade sellist kulgu ette näha, sest kui omavahelised kokkulepped ei kehti, on see probleem. Kas Rõivas saanuks ette näha, et partnerid talle piltlikult väljendudes noa selga löövad? «Ma jätaks need igasugused noamotiivid ka kõrvale, mõnel oleks see selg nagu siilil juba, kui hakata kõiki asju nugadega selgitama,» muigas ta.

«Eks see ole nagu pereeluski, et ei ole ikkagi nii, et ainult üks on süüdi,» kaitses Ansip Rõivast. «Kas siis Juhan Partsi lähetamine kontrollikotta on midagi sellist, mis on suur etteheide erakonna juhile või peaministrile? Aga üks umbusaldamise põhjusi see ka oli, nagu mina siit aru saan,» arutles ta ja muheles, et kõige tõsisem etteheide tuli Ossinovskilt. «Ta väitis, et Reformierakond oma peaministri büroo kaudu omastab väiksemate koalitsioonipartnerite tehtud ettepanekuid ja nad ei julge neid enam esitada. Noh, lasteaed.»

Ansip leiab siiani, et see, mida Reformierakond pärast riigikogu valimisi oma partneritele, IRLile ja sotsiaaldemokraatidele, lubas, oli rohkem kui valimistel saadud häälte proportsioon oleks võimaldanud.

«Noh, lasteaed.»

Samas leiab Ansip, et riigi demokraatlikule arengule tuleb kasuks see, kui suurt valijaskonna toetust omav erakond ei jää pikaks ajaks opositsiooni. «Kui üks erakond, kellel on rahva hulgas märkimisväärne toetus, jääb liiga kauaks opositsiooni, siis kui ei teata, mis on valitsuse vastutus ja millised on võimaluste piirid, siis on võimalik üles kütta igasugu põhjendamatuid ootusi ja see riigile kindlasti hea ei ole,» lausus ta Keskerakonna kohta.

Seda, mis uues valitsuses toimuma hakkab, soovitab ta ajakirjanikel väga teraselt jälgida. «Need esimesed uudised, mida ma kuulen eelarve tasakaalu printsiibist loobumise kohta või maksupoliitika pea peale pööramise kohta, pole kindlasti midagi sellist, mis võiks lasta inimestel rahulikult edasi elada,» tõdes Ansip ja jätkas: «See pole päris ükskõik, mis nad riigi maksunduse või rahandusega teevad.»

«Peaks olema vastutustunnet, riigimehelikkust ja mitte ainult mingisuguseid võimumänge,» lisas ta.

Laenamist Ansip heaks ei kiida. Ta rääkis, et kui vaadata avaliku sektori tehtavate investeeringute osatähtsust sisemajanduse kogutoodangust või riigieelarvest, siis Eesti on selles Euroopa Liidus esimeste hulgas. «See on kõigile teada, et investeeringutega kaasnevad ka püsikulud. Ükskord hakkab Euroopa Liidust saadav raha vähenema ja ajad lähevad halvemaks. Siis, kui ajad lähevad halvemaks, võib tõepoolest olla ka vajadus laenukoormuse kasvatamiseks.»

Seda, et intressid jäävad madalaks, ei tasu tema arvates uskuda. «See on vale. Nii ei juhtu,» lausus Euroopa Komisjoni asepresident.

Tema soovitab hoopis kuulata peaministri majandusarengu töögrupi juhi Erkki Raasukese ettepanekut, et Eesti tööstused tuleb digitaliseerida, kuna tööstused Eestis ei kasuta peaaegu üldse digitaalseid vahendeid.

Ansip ütles, et tema õpetama ei hakka, kas Reformierakonnale oleks vaja uut esimeest või keda tuleks valida. «Vabad valimised, igaüks, kes tahab, kandideerib ja kelle ideed on kandvamad, see valituks osutub. Aga mina kujutan ikkagi ette, et need valimised tulevad korralised ja erakonna üldkogul,» rääkis ta.

Kas Ansip oleks valmis tulema tagasi Eesti poliitikasse? «Ei, milleks? Minul on muidugi läinud väga hästi, et ma olin üheksa aastat peaminister, kandideerisin Euroopa Parlamendi valimistel ja võitsin need valimised – midagi enamat ühel suhteliselt pikalt ametis olnud peaministril tahta pole põhjust. Ma tunnen, et ma olen nende üheksa aasta jooksul püüdnud anda endast kõik.»

Ansip kinnitas, et tema teostab end praegu Euroopa Komisjoni asepresidendi ametis ja mingit tagasitulemise soovi tal ei ole. «Nende tagasitulemistega on üldse nii, et tavaliselt need hästi ei lõpe,» vihjas Ansip erakonnakaaslasele.