Eestlase juhitud NATO miinitõrjegrupp saabus Tallinna

Eesti ohvitseri juhitud NATO 1. alaline miinitõrjegrupp saabus täna Tallinna lühikesele puhkusele.

Nagu teada, on NATOl neli merelist reageerimisüksust: kaks fregattide gruppi ning 1. ja 2. miinitõrjegrupp. Just põhjaregioonis tegutsevat miinitõrjegruppi juhibki Eesti mereväeohvitser, kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa. Täna alanud visiit on ühtlasi ka esimene kord, kus eestlase juhitud miinitõrjegrupp jõuab Eesti sadamasse.

Kaheksast laevast koosneva grupi juhina on kaptenleitnant Seljamaa roll suuresti prioriteetide seadmine ja igapäevase töö eest vastutab rahvusvaheline staap. «Staabis on esindatud neli erinevat rahvust ja see näitab NATO koostööd ja integreeritust,» ütles kaptenleitnant ja lisas, et nelja kuuga on koostöö toimima saadud.

Alates juuli keskpaigast miinitõrjegruppi juhtinud kaptenleitnant Seljamaa sõnul on selle aja jooksul olnud kokkupuuteid ka Venemaa sõjalaevadega. «See kõik on olnud väga professionaalne ja rahulik. Merel sõidavad laevad rahvusvaheliste reeglite järgi ja kõik on olnud nende reeglite suhtes lugupidav.»

Lisaks miinide hävitamisele on grupi ülesanne maailma meredel NATO kohalolu näitamine ja seal toimuva kohta info edastamine. Aga vähemtähtis pole ka NATO populariseerimine sadamakülastuste ajal ning õppustel osalemine.

 

Reede hommikul miinijahtija Sakala sillal ajakirjanikega kohtunud kaptenleitnant Seljamaa sõnul võeti osa Taani vetes toimunud õppusest Northern Coasts 2016. 14 riigi mereväed harjutasid üheskoos miinijahtimist, laevade kaitset ja merel toimuvast pildi loomist. Teise olulise õppusena tõi kaptenleitnant välja Šotimaa vetes toimunud Noble Mariner 2016, mis oli ühendatud Suurbritannia mereväe ja NATO õhuväe õppustega. Kokku osales sellel 5700 inimest 30 laeva ja 70 õhusõidukiga.

Kui rääkida põhjustest, miks on NATOl miinitõrjevõimekust vaja, siis esmalt tuleb meenutada, et nii nagu Mustal merel ja Vahemere idakaldal, on ka Baltikumis probleeme juurdepääsu ja ala takistamisega (A2/AD). Selleks saab vastane kasutada nii allveelaevu, laevade vastaseid rakette kui ka miine. Seega on miinitõrje viis, kuidas nurjata ühe säärase vahendi kasutamine.

Kuigi Eesti meremehed pole juulist saati koju saanud, on nende puhkus siin lühike – miinitõrjegrupp lahkub pärast varude täiendamist Tallinnas juba esmaspäeval kell 10 ja suundub seejärel Riia poole.

NATO esimene mereline reageerimisüksus loodi 1973. aastal eesmärgiga tagada mereteede turvalisus Inglise kanalis ja Loode-Euroopas.