Mikser: vaest koormav vanemahüvitis nuumab rikast

Sven Mikser online-väitlemas. Foto: Liis Treimann

Kuigi vaesemad inimesed panustavad oma sissetulekust rikkamatega võrreldes suurema osa vanemahüvitise süsteemi rahastamisse, saavad nad sealt kahjuks pärast rikastega võrreldes vähem tagasi, leidis sotsiaaldemokraatide esimees Sven Mikser tänase online-väitluse omapoolses lõppsõnas.

Sotsiaaldemokraatide hinnangul peab riik näitama, et iga laps on oluline, ja suurendama universaalset lapsetoetust ning tooma vanemahüvitise ülempiiri kolmelt keskmiselt palgalt kahele keskmisele palgale.

Ka omavalitsused toetavad peamiselt lapse sündi ja sotsiaaldemokraadid peavad vajalikuks laste sünnile keskendunud toetusmeetmeid tasakaalustada.

Praeguseks on kujunenud olukord, et riigieelarvest kulub lapse pooleteise aastaseks saamiseni makstavale vanemahüvitisele pea kaks korda rohkem raha kui kõigi teiste lapse täisealiseks kasvatamiseks mõeldud peretoetuste peale kokku.

Ülemmäära sidumine kolme keskmise palgaga on teinud sellest kõige kiiremini kasvava peretoetuste liigi, mis ei võimalda suunata raha sinna, kus vajadus on teravam.

Uuringud osutavad, et Eesti pered sooviksid saada rohkem lapsi ning ühe põhjusena, miks tegelik laste arv jääb soovitule alla, tuuakse välja riigi ebapiisav panustamine lapse kasvamise toetamisse.

Tartu Ülikooli teadlaste 23 Euroopa riiki hõlmav uuring tõestab, et kõige enam soodustavad sündivuse kasvu need riiklikud toetusmeetmed, mis toetavad nii lapse sündi kui ka täisealiseks kasvamist.

Ka Praxise uuringud näitavad, et kõige suurem ebavõrdsus peredele suunatud rahalistest toetustest tulenebki vanemahüvitisest. Uuring kinnitab, et madalama sissetulekuga naiste tõenäosus sünnitada esimene laps on jätkuvalt kahanenud. Kui aga ei sünni esimene laps, siis jääb sündimata ka teine ja kolmas.

Kõrget vanemahüvitise ülemmäära kaitsnud oluline argument on olnud kõrgepalgalise lapsevanema suurem panus riigile makstud maksude näol.

See on aga eksitav väide. Vanemahüvitise puhul on arvestuslikuks aluseks isikustatud sotsiaalmaks, kuid väljamaksed toimuvad riigi põhieelarvest, mille suurimaks üksiktuluallikaks on käibemaks.

Kuna vaesemad inimesed kulutavad valdavalt kogu oma sissetuleku käibemaksu täismääraga maksustatavate kaupade ja teenuste ostmiseks, võib väita, et väiksema sissetulekuga inimesed panustavad tänase ebavõrdse vanemahüvitise süsteemi rahastamisse proportsionaalselt rohkem kui kõrgepalgalised.