Loodusreostajate vastutusele võtmine peaks muutuma efektiivsemaks

Peeter Volkov. Vabandame, et tänases paberlehes artikli juures olnud pilt oli eksitav - tegemist ei olnud KKI juhi Peeter Volkoviga. Foto: Keskkonnainspektsioon

Septembrist saab keskkonnainspektsioonist (KKI) uurimisorgan, mis hakkab keskkonnakuritegusid menetlema otsast lõpuni. Nii peaks loodusereostajate vastutusele võtmine efektiivsemaks muutuma.

Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov, esmaspäeval presidendi välja kuulutatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus annab KKI-le õiguse menetleda keskkonna-alaseid kriminaalkuritegusid. Mida see inspektsioonile kaasa toob?

Peab ütlema, et ega see väga midagi kaasa ei too, sest nii ehk naa me praegu uurime ja menetleme keskkonnaalaseid väärtegusid. Siis hakkame uurima ka raskemaid tegusid, mis kvalifitseeruvad kuritegude alla. Piir jookseb keskkonnakahju juurest.

Hakkame tegelema vastutusrikkamate asjadega. Praegu anname kuriteojuhtumid pärast esmaste uurimistoimingute tegemist üle politseile, edaspidi viime uurimistoimingud täielikult ise läbi. Seda muidugi prokuratuuri juhtimisel. Seega peab meie uurimispädevus nüüd suurenema.

See tähendab lisaraha, koolitusi, rohkem töötajaid?

Ei, see tähendaks tõenäoliselt raha ümbersuunamist. Kui vaatame statistikat, siis väärtegude arv tegelikult väheneb. Hakkame rohkem tegelema tõsisemate asjadega, kuivõrd väikseid asju on vähemaks jäänud.

Meie töökeskkond on muutunud. Oleme juurutanud elektroonilist töökeskkonda, läinud üle riskipõhilisele analüüsimeetodile – see lubab raha mujale suunata, tõsisemate asjade peale. Sel aastal tuleme kindlasti välja selle rahaga, mis meil on eelarves sees. Edasine on juba eelarveläbirääkimiste teema.

Kui suur võib olla keskkonnakuritegude menetluste arv, millega KKI peab tegelema hakkama?

Asjatundjad on ennustanud, et aastas võib-olla kümme. Mõni räägib neljakümnest-viiekümnest.

Kas saab esile tuua valdkonnad, kus keskkonnakuritegusid võiks rohkem esineda ja millele enam tähelepanu suunata?

Tõenäoliselt on suuremad keskkonnakahjud seotud ikkagi inimtegevusega ehk siis nn pruuni poolega (selle alla käivad jäätmed, vesi, välisõhk ja maapõueressursid – toim). See aeg on läbi saanud, kus põhilised keskkonnakahjud tulid ebaseaduslikust metsaraiest.

Missugused siis on peamised keskkonnakuriteod?

Kõikvõimalikud keskkonnarikkumised, millel on oluline keskkonnakahju. Näiteks veereostused, ülekaevandamised, jääkainete keskkonda viimised, igasugune loodusressursside ebaseaduslik kasutamine.

Kuidas muudab seadusemuudatus KKI töö efektiivsemaks?

Meie uurimispädevus peab suurenema, kuna tegeleme suuremate asjadega. Tekib uurijate rühm, kelle kompetentsi ja oskuste kaudu suureneb ka töö efektiivsus üldisemalt.

Seega toimub ka menetlemine kiiremini kui varem?

Seda on raske öelda. Kõik sõltub ikka asjaoludest, aga anname kindlasti oma parima. Menetluste puhul on oluline ka koostöö teiste uurimisasutustega. Kuriteod võivad olla seotud erinevate valdkondadega. Näiteks võivad need korraga puuduta nii keskkonna kui maksunduse poolt.

Väidetavalt jäävad praegu keskkonnakuriteod tagaplaanile. Kas ja kuidas see nüüd muutub?

Piiratud ressursside tingimustes keskendub politsei rasketele isikuvastastele kuritegudele. Kindlasti ei saa aga väita, et nad oleksid neid asju halvasti teinud.

Muudatust ette valmistades kaaluti KKI-lt üldse uurimispädevuse äravõtmist. Kuidas oleks see teie hinnangul mõjutanud keskkonnakuritegude uurimist?

Siis oleks uurimine pidanud koonduma kuskile mujale, aga seadusandja ei ole nii otsustanud. Küllap siis peeti praegust varianti otstarbekamaks.

Seadusemuudatus

•    Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu menetlusel kaaluti keskkonnainspektsioonilt uurimisõiguse äravõtmist, kuid jõuti järeldusele, et hoopis otstarbekam oleks teha KKI uurimisasutuseks.

•    Vastasel juhul vajaksid politseiametnikud põhjalikku keskkonnakaitse koolitust.

•    Praegu on iga maakonna kohta keskmiselt üks kvalifitseeritud ja pädev uurija õigustega KKI ametnik. Tegemist on isikutega, kellel on pikaajalised uurija kogemused ja vajalikud oskused kriminaalasjades.