Ülevaade: millises seisus on võimukõnelused?

Kolmapäeval pärast peaminister Taavi Rõivase umbusaldamist uue koalitsiooni moodustamiseks konsultatsioone alustanud Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on seni paika pannud välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud küsimused. Neljapäevast laupäevani arutati maksu- ja majandusküsimusi, järgmise nädala alguses selguvad täpsemad numbrid. Laupäeval jõudsid erakonnad ka sotsiaal- ja tervishoiuteemadeni. Lugu täieneb jooksvalt vastavalt arengutele läbirääkimistes!

9. november – välis- ja julgeolekupoliitika

Pärast peaminister Taavi Rõivase umbusaldamist kolmapäeval riigikogus alustasid erakondade esimehed Jüri Ratas, Jevgeni Ossinovski ja Margus Tsahkna koheselt uue koalitsiooni loomiseks valitsuskõnelusi.

Ühisavalduses nimetasid erakondade esimehed loodava võimuliidu neli eesmärki – viia Eesti majandusseisakust välja, hoida Eesti julgeolekut, suurendada ühiskondlikku heaolu ja pöörata Eesti rahvaarv taas kasvule.

Õhtupoolikul koguneti Teaduste Akadeemiasse, et esimese asjana arutada välis- ja julgeolekupoliitikat, arutellu kaasati ka eksperdid Jüri Luik ja Matti Maasikas.

Kohtumise järel lepiti kokku, et uue koalitsiooniga Eesti välis- ja julgeolekupoliitiline kurss ei muutu. Päev hiljem kohtusid riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed ka Eestis resideerivate suursaadikute ning saatkondade asejuhtidega, et kinnitada senise välis- ja julgeolekupoliitika jätkumist ka Keskerakonna valitsusse kaasamisel.

«Me lähtume tingimusteta Eesti senistest julgeoleku- ja välispoliitilistest põhimõtetest. Partnerlus- ja liitlassuhted NATOs ja Euroopa Liidus on meie julgeoleku olulisimaks garantiiks. Toetame jätkuvalt vähemalt 2 protsendi eraldamist SKP-st kaitsekulutustele ning tugevdame välisteenistust,» seisab erakondade esimeeste ühises avalduses.

Seega on põhilisteks eesmärkideks kaitsekulude suurendamine ja välisteenistuse tugevdamine.

Kaitseminister Hannes Hanso (SDE) selgitas välis- ja julgeolekupoliitika arutelu järel Postimehele, et koalitsioonikõnelustel sündinud kokkuleppe kohaselt kulub riigikaitsele miinimumstandardina kaks protsenti SKTst pluss liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud.

«Leppisime ka kokku, et projektipõhiselt võime me kaitsekulutusi teatud võimelünkade pehmendamiseks kiirendatud korras ära rahastada. See võib puudutada näiteks teatud laskemoonahankeid, lahingtehnika hankeid või relvasüsteemide hankeid,» rääkis Hanso.

Ta märkis, et kõrgtehnoloogia on väga kallis ja jutt käib kümnetest miljonitest eurodest, kui mitte suurematest summadest, mis on kavas täiendavalt riigikaitsesse panustada. Hanso ei soostunud täna konkreetseid hankeid nimetama, kuhu täiendava raha suunata võiks.

Tööplaanis on veel mitmeid punkte:

• Elanikkonnakaitse, mille eesmärk on tõsta elanike teadlikkust, oskusi ja valmisolekut võimalikeks kriisiolukordadeks ning tagada erinevate asutuste koostöös elanike kaitse
• Rannikukaitse, sh seire- kaitsekontseptsioon
• Ajateenistuse võimalik ühildamine kutseharidusega
• Eesti liitumine Põhjamaade Nõukoguga, et Eestit tugevamini ja kiiremini lõimida Skandinaavia sotsiaalmajandus ja -kultuuriruumiga. 

Loe lisaks:

• Riigikogu avaldas peaminister Taavi Rõivasele umbusaldust
• Video: Ratase sõnul jätkab Eesti julgeoleku- ja välispoliitikas senist kurssi
• Hanso: uus koalitsioon plaanib kulutada riigikaitsehangeteks kümneid miljoneid lisaraha
• Eerik-Niiles Kross: miks on Eesti uus julgeolekupoliitika senisest nõrgem?

---

10.-12. november – majandus- ja maksupoliitika

Erakondade esimehed alustasid 10. novembril majandus- ja maksupoliitika arutelu. Keskerakonna aseesimees Kadri Simson teatas neljapäeval Vikerraadio saates «Reporteritund» majanduse elavdamise ettepanekutest rääkides, et Eesti inimestel ja ettevõtetel on päris palju seisvat raha, mille käibesse võtmist tuleks motiveerida. Teiseks märkis ta, et ettevõtjad tahavad riigilt kvalifitseeritud tööjõudu ja toimivat infrastruktuuri ning viimase taseme tõstmiseks on võimalik kaasata laenuraha.

Laenuvõtmist ei välistanud ka IRLi fraktsiooni esimees Priit Sibul, kelle sõnul tuleb kokku leppida, kui palju ja milleks saab laenata. «Kui need on pikaajalised investeeringud, milleks meil on vaja laenu võtta, ja need investeeringud teenivad ühiskonda pikki aastaid, siis ma ei näe selles probleemi,» ütles ta. Sotsid on sama meelt.

Lahkuva valitsuse rahandusminister, IRLi kuuluv Sven Sester ütles pärast eilset konsultatsioonivooru Postimehele, et kohtumisel osalesid majandusekspertidena LHV Groupi juht Erkki Raasuke, Swedbanki juht Robert Kitt ja tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar, kes andsid edasi oma arvamusi ja osalesid diskussioonis majanduse elavdamise teemadel.

Kolme erakonna poliitikud said Sesteri sõnul ülevaate panganduse olukorrast ja ettevõtlusorganisatsioonide mõtetest, mis puudutasid nii maksupoliitikat kui bürokraatia vähendamise vajalikkust. Lisaks said kohalolijad tema kinnitusel röntgenpildi riigi rahanduse olukorrast. «See on alus jätkamaks homme konsultatsioone majandus- ja maksupoliitika teemadel,» ütles Sester.

Kõige enam lahkhelisid maksu- ja majanduspoliitika arutelus tekitab ilmselt astmelise tulumaksu küsimus. Astmelise tulumaksu ruuporiks olnud Keskerakonna esimees Jüri Ratas loodab oma aastatapikkuse lubaduse selles valitsuses teoks teha. Kui valulikuks kujuneb see Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL), näitab lähinädal.

Reedel tuli muu hulgas jutuks ka ettevõtete tulumaks ja ilmselt pangamaks. Samuti soovivad erakonnad arutada sotsiaalmaksu langetamise ärajätmise võimalusi.

Ratas ütles pärast kokkusaamist, et kolm partnerit on üksmeelel selles, et Eesti vajab paremat ettevõtluskonkurentsi keskkonda. Samuti peaks madalamapalgaliste inimeste elujärg paranema, vahendas ERRi uudisteportaal.

«Siit tuleb nüüd edasi minna. Maksupaketis ei saa nii, et on üks, kaks, kolm asja kokku leppida. On vaja terviklik pilt kokku saada ja minu meelest me oleme sellele päris lähedal,» ütles Ratas.

Ratas ei soovinud avaldada, kas on ka mõni punkt, millest Keskerakond kindlasti ei loobuks. 

Majandus- ja maksupoliitika alane arutelu jätkus valitsuskõnelustel ka laupäeval, 12. novembril.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas, IRLi esimees Margus Tsahkna ja sotside esimees Jevgeni Ossinovski ütlesid läbirääkimisvoorude vahepeal, et kokku on lepitud see, et madalapalgalistele tuleb maksusoodustusi, kuid täpsemad numbrid selguvad kõige varem esmaspäeva hommikul.

Foto: Jaanus Lensment / Postimees Foto: Jaanus Lensment

Lisaks maksumuudatustele oli laupäeval juttu ka mõningate riigiettevõtete börsile viimisest, riiklikest investeeringutest ja potentsiaalsest laenuvõtmisest. Esimeeste sõnul kavatsevad nad riigi - ja vajadusel ka laenuraha - suunata teadus - ja infrastruktuuriinvesteeringutesse. Erakondade juhid lükkasid ümber väite, nagu kasutataks laenuraha jooksvate kulutuste katteks.

Laupäeval arutati ka sotsiaalpoliitika- ja tervishoiuvaldkonda. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Maris Jesse abil jõudsid potentsiaalsed koalitsioonipartnerid mõistmisele, et tervishoiusüsteem vajab reformimist ja lisaraha. Milliseid reforme on vaja ja kuidas neid teha, selgub alles järgmisel nädalal.

Seni pole ministrite nimetamisest veel räägitud.

Loe lisaks:

• Keskerakond, SDE ja IRL jätkavad majandus- ja maksupoliitika arutelu
• Toomas Luman: mind paneb jätkuvalt imestama kui suure entusiasmiga räägitakse maksusüsteemi muutmise vajadusest
• Ametiühingujuht: kõrgem maksumäär võiks alata kahelt keskmiselt palgalt
• Päev päeva haaval võimuleppe poole
• Uus koalitsioon: maksumuudatused tulevad

---

Pühapäeval tehakse kohtumistesse paus ning esmaspäeval jätkatakse konsultatsioone regionaalpolitiika, põllumajanduse ja haldusreformi teemadel. Võimalik uus kolmikliit loodab läbirääkimised lõpetada järgmise nädala lõpus.