Gümnasistid kipuvad üha rohkem kooli kõrvalt tööle

Kui sel aastal on Laagna gümnaasiumi abituuriumis tublid õpilased, kes saavad nii kooli kui tööl hakkama, on olnud ka selliseid õpilasei, kellelt röövib töö suurema osa ajast, mistõttu koolis enam pingutada ei jaksata. Foto: Elmo Riig / Sakala

Postimees analüüsib ühe kooli näitel, miks tahavad paljud gümnasistid kooli kõrvalt tööle minna. Ons põhjus rahas, kogemuses või milleski muus?

Statistikaameti andmed näitavad, et mullu käis kooli kõrvalt tööl 6,5 protsenti 15-19-aastastest gümnaasiumiõpilastest. Ehkki see osakaal ei tundu teab mis suur, on märkimisväärne asjaolu, et aasta varem oli see osakaal rohkem kui kaks korda väiksem, vaid 3,1 protsenti.

Kui võtta arvesse igas vanuses gümnasistid, ka õhtukoolides õppijad, selgub, et kooli kõrvalt käib tööl koguni kümnendik kõigist gümnaasiumiõpilastest. Ka selles arvestuses oli 2014. aastal töötavate õpilaste osakaal kaks korda väiksem.

Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuvas Laagna gümnaasiumis käib tööl ligi kolmandik abiturientidest (või nii paljud igatahes ütlesid direktori küsimise peale, et nad töötavad). Postimees vestles kolme lõpuklassi õpilasega, kes on suutnud kooli ja töö hästi ühildada.

Kuid kõigil see ei õnnestu – nii pidi ka mullu üks õpilane kooli pooleli jätma, sest töö kõrvalt jäid kooliasjad sootuks tegemata. Ka teiselgi õpilasel oli kooliaasta lõpetamisega raskusi, kuid kaaslastest mitu kuud hiljem, augustis, sai ka tema lõputunnistuse kätte.

Tööle satutakse ka tundide ajal

Kuid tagasi abiturientide edulugude juurde. 12. klassi õpilane Stella on pea terve elu tantsimisega tegelenud ning töötab nüüd ka ise tantsutreenerina. Trenne annab ta 1-2 päeva nädalas, kokku teeb see nädalas umbes 4-5 tundi.

Tema koolikaaslane Diana töötab hotellis hommikusöögi- ja baariteenindajana. Ka tema käib tööl paar korda nädalas. 

Tõnu töötab firmas, mis tegeleb kontsertlavade ehitusega. Tema käib tavaliselt kolm korda nädalas tööl. Kõik kolm ütlevad, et tööandjad arvestavad koolinoorte soovidega töögraafiku tegemisel.

Ehkki kõik nad teevad tööd ka pärast koolipäeva lõppu, on nad sellega arvestanud ja teavad seetõttu ka oma aega planeerida. Kui Diana teenindab hommikusöögilauas hotellikülalisi nädalavahetusteti hommikul kella seitsmest kuni pärastlõunani, siis baaris töötab ta nädala sees pärast kooli.

«Kui ma tean koolitöid mitu päeva varem, saan need ette ära teha. Vahel, kui tööl on rahulikum, võtan kooliasjad kaasa ja tegelen seal,» kirjeldas Diana. Kas vahel jääb koolitöö tegemata ka? «Juhtub, jah, aga siis teen järgmisel hommikul,» rääkis ta.

Kuna Stella annab trenne 2-3 tundi pärast koolipäeva lõppu, ei erine see tema sõnul tavalisest hobist. Seetõttu ei ole tal ka kodutööde tegemisega probleeme. Tõnu on tööandjale öelnud, et kooli ajal ta tööl käia ei tahaks, kuid samas tunnistab abiturient, et vahel tuleb tööl käia ka tundide ajal.

Noorte klassijuhataja Silme Gutman ütleb, et õpetaja suhtumine noorte töölkäimisse sõltub sellest, kuidas iga õpilane oma kohustustega hakkama saab. «Kui õppimine on korras nagu neil kolmel õpilasel ja põhjuseta puudumisi ei ole, siis mis mul saab selle vastu olla,» rääkis õpetaja.

Kas kool peaks õpilastele siiski prioriteet number 1 olema? «Muidugi peaks olema ja eks ta ongi,» rääkis klassijuhataja. Tema sõnul on koolis selgelt näha, et need noored, kes edasi õppima minna ei taha, panustavad juba kooliajal töölkäimisele rohkem. Seda enam, et riigieksami saab tehtud kõigest ühe punktiga.

Gutmani sõnul ei ole ka õpetajatel suurt teha, et õpilastele toonitada, et tulevikule mõeldes oleks võib-olla kasulikum eksamil üle ühe punkti saada. «Hiljaks oleme jäänud. Kodus on see teine töö juba ära tehtud - mine oma käe peale ja osta enda asjad ise. Me küll üritame koolis rääkida, kuid tulemust ei ole,» sõnas ta.

Meie vestlusringis osalenud Stella teab kindlalt, et tahab minna ülikooli ITd õppima. Diana tahab samuti edasi õppima minna ning näeb end tulevikus tervishoius töötavat. Mõlemad ütlesid, et praegune töö on neil ka hobi eest ning motiveerib just edasi õppima minema.

«Ma näen kõrvalt neid inimesi, kes töötavad elu lõpuni klienditeeninduses ja mina sellist elu ei soovi. See ei ole ikka nii ilus ja lilleline kui mõnele tundub,» rääkis hotellis teenindajana töötav Diana. 

Ka Tõnu plaanib edasi õppima minna, kuid mida, ta veel ei tea. Küll aga liikuvad mõtted selles suunas, et tulevikus meeldiks talle oma äri omada.

KOMMENTAAR

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar

Foto: Sander Ilvest / Postimees

Gümnaasiumi kõrvalt töötamise osas ei saa kohe ja põhjapanevat seiskohta avaldada, sest siinjuures on oluline lähtuda igast töölkäimise juhtumist ja selle põhjustest. Kui noor peab töötama selleks, et ära elada, ei ole see kindlasti hea. Selline olukord võib kaasa tuua pealiskaudse suhtumise õppimisse või siis veelgi karmimal juhul õpingute katkestamise. See omakorda piirab noore võimalusi edasi õppida temale meeldival alal.

Vabatahtlikku töötamist, ehk kui gümnaasiuminoored soovivad kooli kõrvalt taskuraha teenida, tuleks kindlasti mõistliku piirini soosida. On positiivne, et õpilane saab töökogemuse, näiteks suviti õpilasmalevas töötades ning õpib tundma raha väärtust.

Kooli kõvalt mõõduka koormusega töötamine aitab kindlasti kaasa ettevõtlikkuse, suhtlusoskuse ja valikuvõimaluste nägemise arenemisele. Üheks põhjuseks, mis noored soovivad tööd teha, võib siin lugeda nende suuremat iseseisvumise soovi ja ka soovi end proovile panna.

Kuid selle juures ei tohi kannatada gümnaasiumihariduse omandamine. Loomulikult on siin oluline lapsevanemate ja õpetajate roll, kes peaksid selgitama välja, milline töökoormus on noorele mõistlik ning õppimine peab kindlasti jääma esikohale.

Põhjusteks raha ja kogemused

Laagna kooli direktoril Mait Tõitojal on endalgi kaks tütart, kes on gümnaasiumi ajal tööl käinud. Sellisel puhul on tema sõnul väga oluline kodu roll, et rääkida noortele väärtushinnangutest.

Tõitoja sõnul algab noorte tööleminek tavaliselt nii, et kõigepealt minnakse laupäeval proovima. Kui koolis kipub raske olema ja keeruline on tublimate seas silma paista, siis tööl äkki hoopis tööandja kiidab. Sellele järgneb tööandja küsimus: Aga äkki tuled proovid pühapäeval ka?

Ja mõne kuu pärast käib õpilane juba nädala sees ka tööl. «Noor võrdleb kogu aeg töö- ja õpikeskkonda – kumb pakub parema emotsiooni?» arvas Tõitoja. «Ja see on tõsine väljakutse.»

Tantsutreenerina töötav Stella läks tööle seetõttu, et nii palju vaba aega jäi lihtsalt üle. «Ma tean, et õppimine ei võta mul palju aega ja kodus ma ka niisama istuda ei taha. Kuna ma käin niikuinii tantsutrennis, siis ma leidsin, et miks mitte tööd teha,» rääkis ta.

«Mul on peamine põhjus raha,» ütles hotelliteenindaja Diana. «Siis ei pea täielikult vanematele toetuma ja on enda raha.» Samuti usub neiu, et kui kooli kõrvalt on juba töökogemus olemas, annab see hilisema elus tööturul eelise. Ka Tõnu ütleb, et teda ajendas tööle minema ennekõike raha.

Meie vestluses kiidab direktor Mait Tõitoja korduvalt noorte klassijuhatajat Silme Gutmanit, kes on nii enda kui ka direktori sõnul leidnud edu valemi, kuidas hoida tänavuste abiturientide õpimotivatsioon üleval. Oma saladust tubli õpetaja aga ei reeda.

Seda, et varasematel aastatel on õpimotivatsiooniga pigem raskusi olnud, näitab sel aastal esmakordselt tutvustatud näitaja, mis hindab koolide panust õpilase edasijõudmisse. Selle järgi on Laagna koolis viimasel kahel aastal õpilaste tulemused eesti keele eksamil olnud oodatust tunduvalt madalamad.

«Ma usun, et väärtushinnangute poole pealt oleme tükk maad paremas seisus kui möödunud aastal,» rääkis direktor. Klassijuhataja sõnul on õpilased tublid, kuid see tublidus tuleb esile tõsta.

«Kõige olulisem ongi see, et õpilane peab ise aru saama, et ta on ise gümnaasiumitee valinud ja selleks pole keegi teda sundinud. Kui sa oled juba gümnaasiumisse astunud, siis anna endast lihtsalt parim,» võttis lõpuklassis õppiv Diana teema kokku.

KOMMENTAAR

Laagna gümnaasiumi õppealajuhataja Tiiu-Heli Vokksepp ütles, et nende koolis tõusis probleem kooliskäivate noortega esile möödunud aastal. «Eelmisel aastal töötasid õpilased ka sellistel kohtadel, kus mõni tuligi hommikul kell 8 tööle, peaaegu magas ja ütles, et tal lõppes kell 6 töö,» kirjeldas ta.

«Näiteks üks noormees, kes lõpetas augustis, rääkis, et ta on juba nii vana ja tunneb, et peab vanematest sõltumatu olema ja oma raha ise teenima.» Ja kooliaasta lõpp näitaski tema sõnul, et neile, kes kooli kõrvalt tööl käisid, kevad väga kerge ei olnud.

Kuid selleaastases abituuriumis on ka õppealajuhataja sõnul motivatsioon kõrgel ja õpilaste seas ühtsus.