Eestis valminud taskutank tegi esimest korda pauku

• Eestis ehitatud roomikmasin maksab 150 000 eurot.
• Platvormile võib panna küttepuid, kuulipilduja või 3D-kaardistusseadme.
• Mehitamata maismaasõidukite vastu tunneb huvi USA armee.

Mehitamata maismaasõidukit on Eestis arendatud juba paar aastat, kuid seni on roomikmasin olnud justkui 150 000 eurot maksev aiakäru, millega vedada näiteks lehti või küttepuid. Nüüd esitleti aga kodumaise relvatööstuse uusimat arengut ehk roomiksõidukit, mille külge oli kinnitatud Singapuris toodetud relvasüsteem 12,7 mm kaliibriga kuulipildujaga.

Aga enne kui kaitseväe keskpolügoonil paugutama hakkame, tuleb selgitada, mida kujutab endast nn taskutanki roomikute osakond. Kui tavalisel tankil on kogu eluks vajalik aparatuur korpuse sees, siis THeMISel (Tracked Hybrid Modular Infantry System ehk roomikutel hübriidne modulaarne jalaväe süsteem) toodangul paksudest metallplaatidest keevitatud korpust pole ning diiselmootor, elektrimootorid ja akud on mahutatud roomiku sisse.

Võimalus liikuda elektri jõul võib sõjaolukorras üpris kasulikuks osutuda, sest ilmselt taipaks isegi täitorniga sõdur, et metsatukast kostva diislijorina puhul pole tegemist mitte üliaktiivse rähni, vaid hoopis rahvusvahelise imperialismi ja nelja aastaajaga. Ja tänu diiselgeneraatorile võivad diskussioonid näiteks kaasmaalaspoliitika teemal kujuneda suisa kaheksa tunni pikkuseks.

Kuna kogu tehnika on pakitud roomikutesse suurusega 2,1 x 1 meetrit, jääb kahe roomiku vahele hunnik «mittemidagit». Ja selles kogu asja geniaalsus ja säsi seisnebki! Just sinna, kahe roomiku vahele võib paigutada ükskõik mida alates jalaväelase seljakotist – mille surve sõduri õlgadele väheneb kaunite ja entusiastlikult lehvitavate naisterahvaste juuresolekul keskmiselt 2,85 korda, ent kriisiolukorras oleks see lahendus ilmselt veidi ebapraktiline – kuni relvasüsteemi või mõõdistamistehnikani.

Teravmoonaga sihtmärgi hävitamiseks pidi operaator oma tahvelarvuti ekraanil vajutama näpuga sihtmärgi peale ja seejärel pressima nuppu «FIRE».

Kuid olgu, igaüks võib võtta riiulilt natuke metalli, roomikud ja muud pudinad ning kokku keevitada kultivaatori või mõne muu vahva sõiduriista. Aga… miks seda tegema peaks? Just siin tulebki välja Milremi idee nõrkus ja tugevus: kuna sellist masinat pole mitte ühegi riigi armee lahingus kasutanud, siis pole keegi pidanud ka mõtlema, mida sellega säärases ebatervislikus olukorras teha.

Nii ongi Milremi militaarnohikud… vabandust, Balti kaitsekolledžis töötava erukolonelleitnandi Ugis Romanovsi juhitud meeskond välja arendanud operatsioonianalüüsi. Taktikalisi olukordi läbi mängides on aga selgunud, et selleks, et taskutankist lahingus ka kasu oleks, tuleb jalaväelaste senist liikumist ja formatsioone muuta.

Kui seda teha, annaks kaitseväe polügoonil esitletud kombinatsioon samavõrd vägeva tulejõu kui meie vanade heade jalaväe soomustransportööride ehk Paside külge kinnitatud Browningu kuulipilduja, ja võimaldaks väikesel hulgal jalaväelastel hävitada autosid ja lasta läbi majade. Ent seegi pole veel kõik! Roomikmasina külge võib ju panna ka näiteks granaadiheitjad või tankitõrjeraketisüsteemi Javelin või… Sisuliselt on piiriks vaid kujutlusvõime.

Ilmselt on iga selgema silmavaatega kodanik imemasina pilte uudistades juba märganud, et sellel asjandusel pole ei rooli ega pedaale. Aparaadi liigutamiseks tuleb lihtsalt kätte võtta Sony PlayStationi mängukonsooli pult ja gaasi anda. Kuna see vajab veidi harjumist, on taskutanki operaatori töökoht vist küll ainus terves Eesti Vabariigis, kuhu kandideerides võiks oma CVs pikaajalise kokkupuute konsoolimängudega aukohale panna. Ent see võib peagi muutuda.

Osalemine USA armee hankel

Nimelt on Milrem teinud koostöölepingu USA armee suurima maismaarobotite tarnija QinetiQ North Americaga, mis toodab näiteks pisikest Taloni-nimelist pommirobotit. Kuna robotikest on vaja kuidagi juhtida, on ettevõte loonud oma tahvelarvutil põhineva süsteemi ja militaristid selle hästi vastu võtnud. Nüüd plaanib Milrem sama tehnoloogia abil juhtima hakata ka oma mehitamata roomiksõidukit, et seejärel osaleda programmis SMET (jalaväerühma mitmeotstarbeline varustuse transportija), millega kavatseb USA armee hankida üle 2000 mehitamata transpordivahendi.

Päris tulevikumuusikana kõlab aga Milremi projekt Wingman, kus uuritakse, kuidas teha nii, et roomikmasin suudaks autonoomselt liikuda ning panna teda aru saama hääl- ja žestkäsklustest. Kirsiks tordil on aga liitreaalsuse prillid, mis võimaldavad tavakeskkonnale lisaks manada ette ka masina kaamerapildi.

Ja kaamerapildi juurest ongi sobiv aeg naasta selle nädala lumetuisusesse esmaspäeva. Kaitseväe keskpolügoonile oli kogunenud rahvusvaheline publik ja esitlusel näitas oma oskusi kaks THeMISt – üks vedas sõdureid ja nende seljakotte, teine aga Singapuri ettevõtte ST Kineticsi kaugjuhitavat relvasüsteemi ADDER, mille külge oli kinnitatud 12,7 mm kaliibriga kuulipilduja. Kuivõrd roomikmasin ise kaalub ligikaudu 1000 kg ja sellele lisandub veel 300 kg kuulipritsi, siis püsivat kogu see kupatus stabiilne ja lasta saavat ka liikumise ajal.

Roomikmasina rahumeelsem külg

Kui kuulipilduja ise on pigem tavapärane, siis selle juhtimine pole seda teps mitte: kiirusel 400–600 lasku minutis teravmoonaga sihtmärgi hävitamiseks pidi operaator oma tahvelarvuti ekraanil vajutama näpuga sihtmärgi peale ja seejärel pressima nuppu «FIRE». Et niigi arvutimängu meenutavat tegevust lihtsamaks teha, saab ta maailma vaadata ka läbi infrapunakaamera, mõõta, kui kaugel on vastane, ning tavalist videopilti sisse suumida. Teisisõnu – ja kuigi see kõlab võikalt – tulevikusõda juba täna!

Koos SEBE bussifirmaga Mootor Gruppi kuuluva Milremi toodang pole veel ühegi riigi relvastuses, kuid lootust on. Peale juba mainitud pingutuste USAs ehitatakse praegu kuut masinat, et need siis laia maailma huvilistele proovimiseks laiali saata.

Lisaks militaarmaailmale võiks roomikmasin leida tööpakkumisi ka rahulikumatelt elualadelt. Nii on USAs demonstreeritud huvilistele Leica tehnikal põhinevat 3D-kaardistusseadet, mis loob ümbritsevast ülitäpse ruumilise pildi. Seda infot on võimalik kasutada suurtel ehitusobjektidel projekteerimiseks, aga ka näiteks kaevandustes mõõdistamiseks. Sisuliselt on siis tegemist Google Street View’ autoga, mis sõidab maastikul. Sellise lahenduse vastu on huvi tuntud ka Jaapanist.