/nginx/o/2017/01/13/6250235t1hbf8a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2016/09/26/5887349t1h0163.jpg)
EAS jõudis täiendavas analüüsis järeldusele, et praegusel juhatusel ei olnud õigust muuta president Toomas Hendrik Ilvese Ärma talu toetuse tagasinõude suurust, mille oli otsustanud 2012. aasta juhatus.
EAS: praegusel juhatusel ei olnud õigust Ärma toetuse tagasinõude suurust muuta (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Analüüsi hinnangul käitus tänane juhatus korrektselt, kuna 2012. aastal otsuses puudus õiguslik alus antud otsust muuta.
«2012. aasta otsuses ei olnud jäetud õigust 10-protsendilist tagasinõude suurust hilisemal ajal muuta,» ütles EASi õigus- ja hankeüksuse direktor Karin Victoria Kuuskemaa pressiteates.
Kuuskemaa sõnul pole sama küsimust analüüsinud advokaadibüroo Sorainen analüüs jõudnud õigetele järeldustele, kuna selle eelduseks on, et OÜ Ermamaa pani toime toetuse reeglite rikkumise. «Praegusel juhul pole aga tuvastatud toetuse saaja rikkumisi. Ka rahandusministeeriumi audit tõi välja pigem EASi 2012. aasta otsuse ebapädevuse,» lisas ta.
Täiendava auditi tellis EASi nõukogu, et teha kindlaks, kas EASi juhtkond halvendas tänavu augustis OÜ Ermamaa suhtes 2012. aastal tehtud otsust kinnitades EASi õiguslikku olukorda.
Seni on Ermamaa asjus ühe auditi tellinud EAS ja ühe rahandusministeerium.
2012. aastal EASi juhatuse liige olnud Maria Alajõe ütles täna Postimehele, et ta ei ole jõudnud EASi täiendava analüüsiga tutvuda ja ei saa seda kommenteerida. «Eks neid analüüse on olnud erinevaid, õige analüüs nüüd alles algab,» ütles Alajõe ja lisas, et kuna tal on väga kiire, ei saa ta sel teemal rohkem praegu rääkida.
Praegu riigikogu kantselei direktorina töötav Maria Alajõe ütles möödunud nädalal intervjuus «Aktuaalsele kaamerale,» et Ärma talule antud toetuse tagasinõude otsuses 2012. aastal jäeti võimalus selle määr 2016. aastal uuesti hinnata.
Eelmisel nädalal avaldatud rahandusministeeriumi auditist selgub, et Toomas Hendrik Ilvese ettevõte Ermamaa peaks maksma EASile tagasi 90 protsenti Ärma talu ehitamiseks saadud toetusest ja EAS on eksinud esitades vaid 10-protsendilise tagasinõude.
EASi tellitud ja KPMG koostatud auditis seisab, et pole selge, miks EAS tegi just 10-protsendise, Ermamaale soodsaima tagastusnõude ning otsus ei ole piisavalt põhjendatud.
EASi nõukogu koguneb OÜ Ermamaa toetust arutama järgmisel nädalal
Ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles täna Postimehele, et ta ei ole EASi värske analüüsiga kursis ja ei oska seda kommenteerida. «See hinnang läheb vastu sellega, mille MKM tellis advokaadibüroolt Sorainen ja selles olukorras ma pigem usaldaksin majast väljastpoolt pärit hinnanguid,» ütles Ovir Postimehele.
Liisa Oviir käis täna riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni ees OÜ Ermamaa toetusega seonduvat selgitamas ja kohtus hiljem riigikogu nõupidamiste toas EASi juhatuse esimehe Hanno Tombergi ja nõukogu esimehe Erki Möldriga.
Oviiri sõnul küsis ta kohtumisel EASi nõukogu esimehe käest, mis nüüd edasi saab ja kas nõukogu tajub, kuivõrd on praegune olukord riivanud inimeste õiglustunnet ja toonud kaasa mainekahju nii EASile kui ka OÜ Ermamaa omanikule, endisel presidendile Toomas Hendrik Ilvesele. Oviir nentis, et kujunenud olukord on diskrediteerinud kogu toetuste väljaandmise süsteemi.
«Nõukogu esimees ütles, et ta mõistab seda olukorda ja ta lubas, et hiljemalt järgmise nädalal, kui kõik nõukogu liikmed on Eestis, arutavad nad olukorda ja pakuvad välja lahenduse praegusele olukorrale ja ettepanekud ja kuidas vältida edaspidi sarnaste sündmuste kordumist,» rääkis Oviir.
Ettevõtlusminister lisas, et EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg oli valmis tunnistama, et 2016. aastal tehtud otsus OÜ Ermamaa toetuse osas sai langetatud kiirustades.
«See on üks minu suurtest etteheidetest talle (Hanno Tombergile – toim.), et otsus tehti ilma analüüsita. Juhatuse esimees kinnitas mulle, et selle aja oleks pidanud võtma. Aega otsuse langetamiseks oli 1. jaanuarini, seega oli aega, et otsust analüüsida. Palusin nõukogul teha omapoolset ettepanekud selle kohta,» ütles Oviir.
Küsimusele, et kas nõukogu ettepanek võiks olla juhatuse esimehe Hanno Tombergi tagasikutsumist, ütles Oviir, et seda peab nõukogu käest küsima, kuhu nad võiksid oma arutelu käigus jõuda. «Kuid ma arvan, et nõukogul oleks kohane arutada juhatuse võimalikku vastutust,» lausus ta.
Oviiri sõnul tundub talle juristina, et Toomas Hendrik Ilveselt ei saa 90 protsenti OÜ Ermamaale makstud toetust tagasi nõuda, kuna 2012. aastal tehtud ja tänavu oktoobris taas langetatud otsus on korduvalt kinnitanud tema õigustatud ootust, et tagasi tuleb maksta 10 protsenti toetusest.
«Aga siin peavad ütlema oma hinnangu praktiseerivad juristid. Andsin ka nõukogu esimehele soovituse haldusjuristidega konsulteerida,» ütles Oviir.
EASi nõukogu esimees ei spekuleeri enne koosolekut kellegi isikliku vastutuse teemal
EASi nõukogu esimees Erki Mölder ütles pärast Liisa Oviiri ja Hanno Tombergiga kohtumist, et nõukogu koguneb kujunenud olukorda arutama ilmselt järgmisel nädalal, millisel kuupäeval täpselt, on veel selgumas.
«Peame andma hinnangu olukorrale, mis on tekkinud pärast eelmisel nädalal avalikustatud auditeid,» ütles Mölder Postimehele.
Kommenteerides Liisa Oviiri hinnangut, et nõukogu võiks arutada ka kellegi isikliku vastutuse küsimust, ütles Mölder, et ta ei spekuleeri praegu, millised ettepanekud EASi nõukogus arutlusele tulevad.
Möldri sõnul ei tasu teha sellest kaugeleulatuvaid järeldusi, et EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg lahkus kohtumiselt poole pealt.
«On asju, mida arutatakse juhatuse esimehe, nõukogu esimehe ja ministriga kolmekesi ja on asju mida arutatakse ilma juhatuse esimehe juuresolekuta. Ma ei otsiks siit küll mingeid salasepitsusi,» ütles Mölder.
Tomberg lahkus kohtumiselt poole pealt ja ei andnud kommentaare
EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg lahkus Liisa Oviiri ja Erki Möldriga toimunud kohtumiselt poole pealt ja ei andnud mingeid kommentaare. «Mul ei ole mingeid kommentaare,» ütles Tomberg ajakirjanike korduvate küsimuste peale.
/nginx/o/2016/11/07/6046599t1h33f8.jpg)
Talvik: vastutust üritatakse lükata ebaõiglaselt EASi juhatuse kraesse
Ettevõtlusminister Liisa Oviir käis täna riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni ees selgitamas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetust OÜle Ermamaa. Komisjoni esimees, vabaerakondlane Artur Talvik ütles pärast kohtumist Postimehele, et tema hinnangul üritatakse lükata vastutust ebaõiglaselt EASi praeguse juhatuse kraesse ja tegelikult on küsimus laiemalt poliitilises kultuuris.
Talviku sõnul rääkis minister Oviir komisjonile, et 2012. aastal tehtud otsuse tegemise mehhanismidest ei ole mingit jälge ja ei ole dokumenteeritud, mismoodi selle otsuseni jõuti.
«Oviiri sõnul on väga segane lugu sellega, kuidas tänavu selline otsus uuesti tehti. Ministri etteheide oli, et otsus tehti rabistades 24 tunni jooksul. Niipea, kui taotlus sisse anti, juhatus sinna ka allkirjad alla pani. Juhatus jättis kahe silma vahele variandi, et nad oleksid saanud ka seda otsust muuta või auditeerida varasemat otsusta ja teha siin mingid järeldused,» kirjeldas Talvik korruptsioonivastase komisjoni koosolekul räägitut.
Talviku sõnul tundub talle, et võib-olla üritatakse lükata vastus ebaõiglaselt tänase EASi juhatuse kraesse. «Seetõttu jääb väiksema tähelepanu alla poliitilise rahajagamise skeem laiemalt, see on põhiprobleem, kuidas kellele raha jagatakse. Me teame ka seda, et EASi nõukogu on poliitiliselt sinna pandud,» rääkis Talvik.
Tema sõnul on praegu raske kellegi poole näpuga näidata, kes peaks juhtunu eest vastutuse võtma.
«Me kohtume erikomisjoniga ka otsuse tegemise aegse ministri Juhan Partsi ja toonase juhatuse liikme Maria Alajõega, et jõuda selgusele, mismoodi selle otsuseni jõudmine toimus. Kas keegi kuidagi mõjutas selle otsuse langetamist, see küsimus on veel lahtine. Päris suur osa vastutusest jääb EASi kanda, aga ma ei tahaks öelda, et ainult EAS vastutab, see on laiemalt poliitilise vastutuse küsimus,» rääkis Talvik.
Talviku hinnangul ei aita taolist juhtumite tulevikus ärahoidmiseks seaduse muutmisest, kuna poliitilist kultuuri seadustega ei muuda. «Poliitilist kultuuri peab muutma vanade nippide ja sahkerdamiste väljajuurimisega. See nõuab suuremat soovi. Täna me räägime, et äkki valitsus vahetub. Kui sellega toimuks poliitilise kultuuri muutmine, siis võiks kindlasti valitsus vahetuda, aga ma olen skeptiline selles küsimuses.» lausus Talvik.