Maksed eurovolinikele tulenevad 1967. aastal vastu võetud regulatsioonist, mis näeb ametist lahkunud komisjoniliikmetele ette hüvitise suuruses 40–65 protsenti nende ametipalgast. Reeglid võeti omal ajal vastu sooviga, et volinikud, kelle ametiaeg hakkab lõppema, ei muretseks oma tuleviku pärast ega võtaks seetõttu kohe pärast ametist lahkumist vastu kõrgepalgalisi töökohti ettevõtetes, mille üle nad volinikena järelevalvet tegid. Seega peaks üleminekutasu tagama volinikele mõneks ajaks rahalise vabaduse ja vältima huvide konflikti.
Samas pole suured summad takistanud mõnd endist volinikku siiski vastu võtmast hästi makstud töökohta, vahendas Politico. Näiteks töötab kunagine kaubandusvolinik Karel De Gucht, kes saab Brüsselist Die Zeiti arvutuste järgi ligi 125 000 eurot aastas, teraseettevõtte ArcelorMittal ja telekomifirma Proximus nõukogus. Endine keskkonna- ja kliimavolinik Connie Hedegaard kuulub aga energiaettevõtte Danfoss nõukogusse.