:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/01/28/4911243t1hed14.jpg)
Valitsus otsustas täna kabinetinõupidamisel siduda alates 2027. aastast pensioniea oodatava elueaga ja võimaldada inimestel ise valida, millal pensionile jääda.
Valitsus otsustas siduda pensioniea oodatava elueaga (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koos pensioniea tõusuga saavad inimesed tulevikus valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmine soovi korral peatada ilma, et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid.
Valitsus leppis kokku, et sotsiaalministeerium koostab koostöös rahandusministeeriumiga riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse ja nad esitavad selle valitsusele 2017. aasta esimeses pooles.
Ehkki täpne pensioniiga sõltub oodatavast elueast, prognoosib sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, et näiteks aastal 2027 võiks pensioniiga olla 65 aastat ja üks kuu, 2037. aastal 66 aastat, 2047. aastal 67 aastat ja 2057. aastal 68 aastat ja neli kuud.
Käimasoleva pensionireformi järgi tõuseb pensioniiga igal aastal kolm kuud ja jõuab 2027. aastaks 65 eluaastani.
Margus Tsahkna tegi valitsusele ka ettepaneku muuta pensioni arvestamise põhimõtteid nii, et esimene pensionisammas hakkaks senisest oluliselt vähem sõltuma inimese palgast ja rohkem tööstaažist. Selles küsimuses valitsus täna veel kokkuleppele ei jõudnud ning otsustas arutada teemat riigikogu fraktsioonide ja sotsiaalpartneritega.
Tsahkna sõnul tahab ta selle küsimuse mõistliku aja jooksul taas valitsusse arutamiseks tuua.
«Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse mõttes ei ole see nii oluline teema kui täna valitsuses kokkulepitu, kuid ka see teema tuleb läbi arutada ja otsused vastu võtta,» rääkis Tsahkna Postimehele.
Sotsiaalkaitseminister märkis, et praegused palgaerinevused hakkavad inimeste pensionides selgelt silma paistma umbes aastatel 2040-2050. Valitsus arutas täna erinevaid variante esimese pensionisamba arvestamise muutmiseks.
«Kõige karmim võimalus oleks, et esimese samba arvestamine muutub puhtalt staažipõhiseks. Laual oli ka üleminekuajaga indekseerimise võimalus ja muud variandid. Praegune pensionisüsteem võimendab palkade erinevusi tuleviku pensionides ja siin tuleb midagi ette võtta,» rääkis Tsahkna.