Maavärin pani Lasnamäel korrusmaja vappuma

Tänane seismiline sündmus on ka Helsingi seismoloogia instituudi seiremonitori kaardile jäädvustatud. Foto: Helsingi Seismoloogia instituut.

Kui mõni inimene pidi täna hommikul autot lume alt päästma, siis Lasnamäel elavat meest tabas eestlastele sootuks tavatum nähtus: ilmselt tingisid Väo karjääri lõhkamistööd maavärina magnituudiga 1,2.

«Istun kodus ja järsku maja vabiseb. Seitsmendal korrusel, tead, ja isegi lill arvutilaual värises. Kuni viis sekundit oli täiesti tunda, kuidas maja vappus. Tekkis tahtmine jooksma pista,» kirjeldas Raadiku tänava elanik Vendo kogetut. Mees vaatas aknast välja ja otsis seintest pragusid, kuid ei midagi. «Ja siis oli vaikus.»

Vendo, kes on elanud Lasnamäel juba kolm aastat, pole maavärinat varem kogenud. «Ma kohe vahtisin kahele poole ringi, et mis pagan nüüd lahti läks,» rääkis ta ja lisas, et naabritega pole ta sel teemal vestelnud.

Kella 11.30 paiku võisid Lasnamäel Raadiku kandis ja selle ümbruses elavad inimesed tõepoolest tunda kerget maavärinat, kinnitas Postimehele geoloogiakeskuse vanemteadur, seismoloog ja vulkanoloog Heidi Elisabet Soosalu.

Paekivi lõhkamised

Eesti Geoloogiakeskus koostöös Helsingi Ülikooli seismoloogia Instituudiga jälgib seismilisi sündmusi. Instituudi veebilehekülg tuvastab lõhkamised ja maavärinad Soomes ja selle lähiümbruses. Sealt nähtub, et maailmaaja järgi kell 9.20 ehk Eesti aja järgi 11.20  toimus Lasnamäel Vendo kodukoha lähedal seismiline sündmus.

«Kui vahetult hiljuti keegi helistas ja ütles, et ta midagi tundis, siis minu arvates paistab see olevat selle sündmusega väga hästi seotav. Muidugi tuleb seda täpsustada, aga praeguse teabe puhul kahtlustan lõhkamist,» selgitas Soosalu.

Raadiku tänava lähedal asub Väo karjäär, kus lõhatakse paekivi. «Need lõhkamised, mida ettevõttes tehakse, on väga väikesed ning neil on ka reeglid, mille tõttu ei tohi suuri pauke tekitada. Vahel aga on ilmastikutingimused tavapärasest teistmoodi – sel juhul kandub õhulööklaine tavapärasest võimsamalt mingisse suunda,» rääkis vanemteadur.

Kuigi kodulehe andmete järgi oli maavärina esialgne tugevus märgitud 1,2 magnituudi, siis vanemteaduri sõnul võis tegelik näitaja olla pisut väiksem. Nimelt võib seiremonitor näidata, et maavärina tugevus oli 1,5 ja teine 1,6 ning kolmas võib sootuks mõne teistsuguse arvu pakkuda. Põhjus peitub selles, et magnituud mõõdetakse hinnanguliselt. Kui mõõdetakse ühest masinast, siis on üks summa, kui aga kümnest, siis võetakse keskmine. «Ei ole nii, et seismoloog ei suuda otsustada,» selgitas Soosalu.

Kõrged hooned kui pendel

Raadiku tänava seitsmendal korrusel elav mees koges maavärinat, aga on võimalik, et tema esimesel korrusel elav naaber ei märganud midagi ebatavalist. «Kõrged hooned on kui tagurpidi pendel. Kui paned näiteks laelambi võnkuma, siis lambi kinnituskohas on võnkumine väike, kuid ääres suur,» selgitas vanemteadur.

Maavärina kogemine võib sõltuda ka inimese tundlikkusest ning asendist. Näiteks pikali olev inimene kõrges hoones tunnetab maavärinat palju suurema tõenäosusega kui seisev inimene madalas majas.

Sarnane juhtum leidis aset mõned aastad tagasi kõrges kontorihoones Mustamäel. Aknad klirisesid, inimesed ehmusid ja pöördusid vastuste saamiseks geoloogakeskuse poole. «Kui me uurisime selle sündmuse kohta, siis selgus, et oli küll maavärin, mille magnituud oli suurem kui kaheksa,» ütles Soosalu. Maavärin ise aga toimus Kamtšatka piirkonnas väga sügaval maakoore all. «See oli naljakalt soodne ühendus,» nentis Soosalu. «Seismilised lained sügaval maa sees edastusid nii, et see kõigutas ühte kõrget hoonet meil siin Eestis. Ka naabrid soomlased said sellest maavärinast osa – just kõrgetest hoonetes.»

Üldjuhul jäävadki Eesti maavärinad sellisesse mõõtkavasse nagu tänane sündmus. 2013. aasta veebruaris toimus Haapsalu linna vahetus läheduses maavärin magnituudiga 1. «Väga paljud inimesed tundsid seda, sest oli õhtune aeg, nad olid rahulikult diivanil ja vaatasid telekat.»

1976. aastal oli Osmussaarel maavärin, mille magnituud oli 4,5 – selline sündmus on aga väga haruldane. «Me võime väga õnnelikud olla Eesti olematute maavärinate üle, eriti võrreldes näiteks Itaalias toimuvaga,» sõnas ta.

Itaalias on maavärinad sagenenud seetõttu, et Apenniinide mäestiku kant on seismoaktiivne. Aafrika laam tungib Euraasia laama alla ja seal kogunevad pinged. «Minu kolleegid Itaalias usuvad, et seal on vallandunud doominoefekt. Pinge on kogunenud nii ühes kui ka teises punktis ja kui see vallandub, siis on see kui viimane päästik,» selgitas vanemteadur. Tema sõnul on Itaalias praegu statistilises mõttes olnud eriti aktiivne periood.