Kaheksandalt korruselt kukkunud lapsel oli kõvasti õnne

Mida kõrgem on aken, seda ohtlikum on kukkumine. Foto: Eero Vabamaegi

Traumatoloog Mihkel Mardna sõnul oli hiljuti Tallinnas Lasnamäel kaheksandalt korruselt lillepeenrasse kukkunud kaheaastasel lapsel kõvasti õnne, sest tavaliselt nii kõrgelt alla lennates ellu ei jääda.

Mardna sõnul oli olukorda arvestades tegemist õnneliku õnnetusega, kus eluga pääsemiseni viis mitme asjaolu kokkulangemine. Esiteks on kaheaastase lapse kehakaal väike, mistõttu on kõrgusest kukkumisel ja pinnaga kokkupuutel tekkiv kineetiline energia oluliselt väiksem kui täiskasvanu puhul. Seepärast on ka vigastused võrreldes täiskasvanuga väiksemad. Teiseks vähendab vigastusi kukkumine pehmele pinnale, mis absorbeerib kukkumisel tekkivat energiat. Kolmandaks on kaheaastase lapse luud palju elastsemad kui täiskasvanul, mistõttu on luumurdude tekke võimalus väiksem.

Kukkudes saadavate vigastuste tõsidust võib aga Mardna sõnul mõjutada veel hulk väiksemaidki asjaolusid, näiteks see, missugune kehaosa kukkumisel esmalt maapinnaga kokku puutus ja mis lapsel kukkudes seljas oli.