/nginx/o/2009/04/28/169815t1h2e5c.jpg)
Hea valimistava valvuri Urmo Kübara hinnangul võib sotsiaalmeedia olla ohtlik relv, kui seda kasutada halbade kavatsustega.
Valimistava valvur: sotsiaalmeedia võib olla ohtlik relv
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Urmo Kübara sõnul on sotsiaalmeedia kanal nagu iga teine, kus võib leida nii head kui ka inetut valimistava. Nii saab sotsiaalmeediat kasutada nii sisukaks suhtlemiseks valijatega kui ka nende hirmutamiseks või gruppide vahel vastuseisude õhutamiseks, nii asjakohaste kui ka eksitavate valimislubaduste andmiseks.
Kübara hinnangul on sotsiaalmeedias aga rohkem võimalusi halbadele praktikatele samas kanalis küllaltki kiiresti reageerida ning oma versioon või hinnang esitada.
«Aga tuleb ka teadlik olla, et sedagi võimalust saab kasutada halbade kavatsustega, kus näiliselt «rahva häälena» kellelegi takka kiitvad või teda maha karjuvad isikud võivad olla mõne erakonna või kandidaadi poolt selleks korraldatud,» rõhutas ta. «Kui eesmärgiks on mõne vastaskandidaadi maha tegemine, siis on sotsiaalmeedia oma võimalustega mitmes mõttes ohtlikum relv.»
Kübar tõstis esile, et kui traditsioonilises meedias võib uskuda, et materjal on enne avaldamist läbinud mõnegi toimetusepoolse sõela, siis sotsiaalmeedias kontrollib oma kanalit üldjuhul ainuüksi selle omanik, kelle tegelik isik ei pruugi seejuures ka teada olla.
«Tema jätab alles ja kustutab materjale oma eesmärkidest lähtuvalt ning halvustav info võib jääda aastateks väga kergesti otsingute abil välja tulevaks ja avalikku arvamust mõjutavaks,» sõnas Kübar.
Kübara sõnul on heasse valimistavasse kirja pandud 11 punkti, mis nende ja tava kokku panna aidanud vabaühenduste ja erakondade meelest on probleemiks ausa valimisvõitluse tagamisel ning mida seadustega tõhusalt reguleerida oleks kas võimatu või vähemalt väga keeruline.
Kübar lisas, et nad on küll eelmistel kordadel pärast valimisi teksti üle vaadanud ja korra ka kohendanud, kuid samas ei pea iga juhtumi puhul reeglistikku muutma või tähendama hakkama.
Näiteks kuu alguses lisasid Jaan Toots ja tema toetajad sadu inimesi suhtluskeskkonna Facebook grupi «Vali Jaan Toots» liikmeks, kuigi inimesed selleks oma nõusolekut ei andnud.
Kübara sõnul pole heas valimistavas kirjas, et «ilma inimese nõusolekuta, ei ole ilus märkida teda kandidaadi toetajaks Facebookis ja mujal», sest kõik saavad aru, et viisakas inimene nii ei tee.
«Õigustus, et «toetajate hulgast lahkumiseks tuleb ainult ühele nupule vajutada», ei ole siin kindlasti mingi argument, sellega veeretatakse hoopis vastutus oma sobimatu teo eest teise kaela, kes peab märkama, et tema nimi on kuhugi lisatud ja end sealt eemaldama,» selgitas Kübar.
Kübar toonitas, et hea valimistava on järgimiseks ja omapoolsete hinnangute andmiseks avatud kõikidele, sõltumata sellest, kas rikkumine pandi toime Facebookis, külatänaval, telereklaamis, postkasti sokutatud lendlehel või linnavalitsuse teenindussaalis, sest hea valimistava rikkumine ei ole õigustatud ühelgi juhul.