/nginx/o/2016/11/01/6023337t1h3478.jpg)
Läinud kuu paistis silma raskete liiklusõnnetuste poolest, milles hukkus kümme inimest rohkem kui mullu samal ajal, kolm inimest sai surma tulekahjudes ja kaks uppusid. Kokku on tänavu kümne kuuga Eestis avariides, tulekahjudes ja uppumise tagajärjel hukkunud 131 inimest.
Oktoobris juhtus palju raskeid liiklusõnnetusi, milles hukkus 11 inimest ehk koguni kümme inimest rohkem kui mullu oktoobris (siis hukkus üks jalakäija - toim). Neist kolm olid jalakäijad, üks jalgrattur ja seitse sõidukit juhtinud või selles viibinud inimest. Samuti oli mullusega võrreldes rohkem vigastatuid.
«Mitme oktoobrikuise raske liiklusõnnetuse taga on liigsuur kiirus, mis ei jäta juhile piisavalt aega tehtud sõiduvigu parandada või reageerida ootamatult teele ilmunud takistusele,» kommenteeris PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe.
Ta märkis, et suurtel kiirustel on teelt väljasõidud ning kokkupõrked teiste sõidukite ja esemetega alati raskemate tagajärgedega. «Seega ei ole liiklus kindlasti koht, kus ennast ja sõiduvahendit proovile panna,» toonitas Tikerpe.
/nginx/o/2016/10/25/5999647t1h8751.jpg)
Oktoobris põhjustasid alkoholi tarvitanud juhid 13 liiklusõnnetust, milles sai viga 16 inimest. Üldse on tänavu roolijoodikute tõttu viga saanud 177 inimest ning nende süül on elu kaotanud viis inimest.
Politsei on sel aastal liiklusest kõrvaldanud 6230 alkoholi tarvitanud juhti. «Juhtidel, kes istuvad rooli ebakainena, tajuvad ümbritsevat moonutatult ega suuda reageerida teel toimuvale, pole kohta rooli taha,» rõhutas Tikerpe ja kutsus kaasliiklejaid jätkuvalt üles joobekahtlusega juhist politseile teada andma.
«Valgustamata ja kehvema nähtavusega teelõikudel tuleb ka autojuhtidel olla eriti hoolikas ja valida pigem aeglasem sõidukiirus.
Kui oktoobris hukkus liikluses neli kergliiklejat, siis kokku moodustavad tänavu liikluses hukkunud 58 inimesest kergliiklejad peaaegu kolmandiku.
Seetõttu paneb politsei inimestele südamele, et nüüd kui aina pimedamaks läheb, tuleb veelgi tähelepanelikum ja ettevaatlikum olla.
«Eesootavatel kuudel langeb nii hommikune kui ka õhtune tipptund pimedale ajale ning vähene valgus ja sombune ilm muudab liiklejatel üksteise märkamise keerulisemaks,» ütles Tikerpe.
Ta lisas, et kui kergliikleja kannab tumedaid riideid ja ei kanna helkurit, siis on autojuhil teda ümbritsevast pimedusest raske eristada. «Valgustamata ja kehvema nähtavusega teelõikudel tuleb ka autojuhtidel olla eriti hoolikas ja valida pigem aeglasem sõidukiirus,» toonitas Tikerpe.
Kümne kuuga on Eestis juhtunud üle 1200 liiklusõnnetuse, milles on hukkunud 58 ja viga saanud üle 1500 inimese. Mullu samal perioodil hukkus seitse inimest vähem ja ka vigastatuid oli vähem.
Päästeameti kümne kuu ülevaade ei too sugugi rõõmustavamaid uudiseid. Nimelt on Eestis oktoobri lõpu seisuga veeõnnetustes uppunud 43 inimest (neist kaks oktoobris - toim), eelmisel aastal oli sama ajaga 35 uppunut.
13 inimest uppus järvedes ja paisjärvedes, 14 inimest jõgedes ja tiikides, kaheksa inimest meres ning neli inimest kraavis. Lisaks uppus neli inimest oma kodu vannis.
Ametile teadaolevalt uppusid seitse inimest kalal olles, seitse supeldes ja kuus inimest juhuslikult veekogust möödudes ja sinna sisse kukkudes. Paljude tänavuste uppumiste taga ongi olnud pigem n-ö külma perioodi õnnetused ehk õnnetustesse on sattunud kalamehed, samuti on esinenud libastumisi.
Alkoholi- või narkojoobes oli teadaolevalt 19 inimest ehk 44 protsenti sel aastal uppunutest.
Kümne kuuga on Eestis juhtunud 26 tulekahju, milles on oma elu jätnud 30 inimest. Ühes tulekahjus hukkus korraga kolm ja kahes kaks inimest. Eelmisel aastal samal perioodil oli tulekahjudes hukkunuid 12 võrra rohkem ehk 42. Samas oli ka tulekahjusid rohkem, kokku 35.
Oktoobris hukkus tules kolm ja septembris üks inimene. Kõige rohkem sai sel aastal tules inimesi surma jaanuaris (11) ja aprillis (6).
/nginx/o/2016/10/20/5977407t1hcaa5.jpg)
30-st inimesest ligi pooled hukkusid suitsetamisest alguse saanud põlengutes, neist seitse suitsetasid voodis või tugitoolis. Elektriseadmetest või -paigaldisest alguse saanud tulekahjudes hukkus seitse ja kütteseadmetest alguse saanud tulekahjudes kuus inimest.
14 inimest hukkus hoones, kus puudus suitsuandur ja kolm inimest hoones, kus suitsuandur küll oli majapidamises, aga laest alla võetud ja/või ilma toiteallikata. Seega võib öelda, et enam kui poolte tules elu jätnud inimeste kodudes ei olnud suitsuandurit üldse või ei olnud see töökorras. Küll hukkusid neli inimest hoonetes, kus oli töötav suitsuandur, kuid elusid päästa see ei suutnud.
Kolmandik tules hukkunutest olid vanemad kui 60-aastased. Paraku on käesoleval aastal põlengutes hukkunud ka kolm last. Viiel hukkunul oli teadaolevalt vaimne või füüsiline puue, mistõttu vajas ta toimetulekul kõrvalist abi. Alkoholi- või narkojoobes oli 20 tules surma saanud täiskasvanut.
Septembri lõpu seisuga oli tulekahjudes vigastada saanud 75 inimest, kellest ligi pooled olid pensionärid. Vigastada saadi eelkõige tulekahjudes, mis said alguse hooletust suitsetamisest, elektrist või lahtise tule kasutamisest. Mullu samal ajal oli tulekahjudes vigastatuid 60.
/nginx/o/2016/12/07/6151403t1hee8d.jpg)