Sel talvel tohib küttida 67 võsavillemit

Tänavune hundijahihooaeg lubab küttida 67 isendit. Foto: Toomas Huik

Karujahi hooaeg on selleks aastaks lõppenud ja alanud on hundijahi hooaeg. Jahimeestel on lubatud küttida 67 võsavillemit.

Hundijahi eesmärk on hoida kontrolli all huntide arvukust ning seeläbi vähendada hundi põhjustatud kiskjakahjustusi, teatas Keskkonnaamet.

Keskonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko sõnul on küttimismahtude koostamise aluseks on võetud huntide loendus- ja kahjustusandmed ning jahindusnõukogude ettepanekud.

Küttimismahtud võivad jahihooaja jooksul ka muutuda, sest hooaja alguses ei ole täielikku ülevaadet hundi tänavusest juurdekasvust.

Aimar Rakko sõnul on siinkohal oluline roll jahimeestel, kelle ülesanne on operatiivselt edastada infot kütitud isendite ja jäljevaatluse kohta. Keskonnaagentuur kasutab neid andmeid selleks, et hinnata huntide juurdekasvu ning teha vajadusel ettepanek küttimismahtude muutmiseks.

Seireandmed näitavad, et hundi arvukus võib tänavu langeda vähemalt kümme protsenti. Peamisteks põhjusteks möödunud hooaja kõrge küttimissurve ja laialt levinud kärntõbi.

Arvukuse languse fakti ilmestab ka see, et võrreldes möödunud aasta oktoobri alguse seisuga on sel aastal olnud lammaste murdmisi pea kolmandiku võrra vähem. Harju-, Lääne-, Põlva-, Valga- ja Võrumaal on kiskjakahjustused siiski eelmise aastaga võrreldes suurenenud.

Sarnaselt varasematele aastatele jaotatakse ka tänavu hundi küttimismaht maakondade lõikes. Harju-, Järva-, Lääne-, Pärnu-, Tartu-, Saare- ja Viljandimaal on maakond jagatud kaheks või kolmeks ohjamisalaks ning igale sellisele alale on määratud oma küttimismaht olenevalt huntide arvukusest.

Möödunud aasta jahihooajal kütiti Eestis 103 hunti, lubatud oli 116.

Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.

Hundi küttimismahud maakonniti on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt.