Sotsiaalminister Hanno Pevkur esitab valitsusele ettepaneku nimetada riiklik lepitaja kohusetäitjaks Henn Pärn, sest lühikeseks ajaks poleks tema hinnangul mõtet sellele ametikohale kedagi teist määrata.
Valitsus nimetab Henn Pärna riikliku lepitaja kohusetäitjaks
Riigikohus otsustas täna mitte võtta menetlusse riigi kassatsioonkaebust, mis tähendab, et valitsus kaotas lõplikult ametiühingutega peetud vaidluse Henn Pärna riiklikuks lepitajaks nimetamise üle.
Pevkuri sõnul soovivad nad juba homme valitsuses jõuda otsuseni, et Henn Pärn nimetataks ametikoha kohusetäitjaks, et lepitaja puudumine ei tekitaks õiguslikku vaakumit.
«Henn Pärn täidab seda ametikohta, sest oleks ebaotstarbekas sinna kuuks ajaks kedagi teist määrata, kui uues kandidaadis kokku lepitakse,» sõnas Pevkur.
Pevkur lisas, et kohusetäitja määramise protsess ei sea valitsusele mingeid piire, et kes see isik peaks olema, kuid ta avaldas lootust, et ametiühingud on nõus hinnanguga, et ametikohale ei peaks määrama inimest, kellel puudub varajasem kogemus.
Samuti saadetakse kas täna või hiljemalt homme tööturu osapooltele välja kirjad, et kuu aja jooksul leitaks lepitaja kohale uus kandidaat.
«Kui kuu aja jooksul ühist kandidaati ei tule, siis võib protsess venima hakata,» lisas Pevkur.
Ringkonnakohus otsustas eelmise aasta novembris jätta rahuldamata vabariigi valitsuse apellatsioonkaebuse ja muutmata Tallinna halduskohtu 1. juuni otsuse, mis tühistas valitsuse korralduse nimetada Henn Pärn uuesti riiklikuks lepitajaks.
Tallinna halduskohus tühistas 1. juunil valitsuse korralduse nimetada Henn Pärn uuesti riiklikuks lepitajaks, rahuldades sellega Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) kaebuse, milles ühingud kinnitasid, et Pärna nimetamine uuesti ametisse polnud seaduslik ning valitsuse korraldus tuleb tühistada.
EAKL ja TALO vaidlustasid eelmise aasta jaanuaris Tallinna halduskohtus valitsuse otsuse nimetada Henn Pärn uuesti riiklikuks lepitajaks. EAKL ja TALO leidsid, et valitsuse korraldusel puudub õiguslik alus, kuna otsus langetati ilma töötajate ja tööandjate keskliitude kokkulepet saavutamata.