Passimaffia süüasjas on 73 inimest pääsenud kohtu alt

Passid ja raha Foto: Marko Saarm / Sakala

Aasta tagasi avalikkuse ette jõudnud ulatusliku dokumendipettuse kriminaalasjas on oportuniteedi põhimõttel lõpetatud menetlus 73 inimese suhtes, kes kasutasid riiklike dokumentide hankimisel naiste sõpruskonnast koosnenud kuritegeliku ühenduse teenuseid. Riigiprokuratuur lubab jõugu ja seda juhtinud 65-aastasele naisele peagi süüdistuse esitada.

Riigiprokuratuuri avalike suhete osakonna juhataja Kristina Kostina ütles, et kõnealuse kriminaalasja uurimine on oktoobris lõpule jõudnud – asi asub prokuratuuris ja toimiku koopia on edastatud 14 kahtlustatava kaitsjatele tutvumiseks. Järgmine samm on süüdistuse esitamine ja asja kohtusse saatmine.

«Menetluse praeguses staadiumis saame aga kinnitada, et 73 kuritegeliku ühenduse teenust tarbinud kahtlustatava suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud oportuniteedi põhimõttel. Prokurör hindas kogutud tõenditele tuginedes igaühe süü suurust ja rolli ning leidis, et nende inimeste suhtes ei ole otstarbekas kriminaalmenetlust jätkata,» selgitas Kostina.

Kriminaalmenetluse lõpetamisega oportuniteedi põhimõttel kaasnes kohtu alt vabanenud inimestele tähtajaline rahaline kohustus, üldkasuliku töö tegemise kohustus ja kriminaalmenetluse kulude tasumise kohustus.

Lisaks nendele on nelja kahtlustatava suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud, kuna kogutud tõendid ei kinnitanud nende poolt kuriteo toimepanemist.

65-aastane naine, keda kahtlustatakse kuritegeliku ühenduse organiseerimises, viibib kohtu loal jätkuvalt vahi all.

Naiste sõpruskond tegeles aastaid dokumendipettusega

Politsei pidas mullu oktoobris kinni 12 inimest, keda kahtlustatakse ebaseaduslikul teel riiklike dokumentide saamiseks eelduste loomises. Neist 11-le esitas politsei kinnipidamise järel kahtlustuse kuritegelikku rühmitusse kuulumises.

Uurimisandmete järgi said tellijad kahtlustatavate kaudu erinevaid riiklikke dokumente, sealhulgas haridust tõendavaid dokumente, keeleeksami tulemusi, elamislube, kodakondsuse saamise aluseks olevaid dokumente ja arstitõendeid. Selleks kasutati muuhulgas võltsimist, valeandmete esitamist ning valeidentiteediga esinenud kaasosalisi.

Kahtlustuse järgi tegutses naiste sõpruskond dokumendipettusega aastaid. Petuskeemi juhtis 65-aastane naine ning 11 kahtlustatavast on kümme naised. 65-aastase naise huvides tegutses kolm isikut, kes vahendasid altkäemaksu. Teiste seas kuulus väidetavasse kampa ka neli PPA naistöötajat. Altkäemaksu võeti tuhandetes eurodes ja see ei liikunud klassikalist skeemi pidi «andja, vahendaja, võtja», vaid raha liikumiseks oli olemas vahekassa.

Kaks PPA ametnikku töötasid Tallinna teenindusbüroodes Sõle ja Pinna tänaval. Nende ülesanne oli dokumente vastu võtta. Üks töötas PPA teabehaldusosakonnas ja üks Põhja prefektuuri kodakondsus- ja migratsiooniteenistuses.

Uurimine on selgitanud, et kuritegeliku ühenduse juhtimises kahtlustataval naisel oli kokku kolm identiteeti ja tal oli rahvastikuregistris kolm isikukoodi.