KAAREL TARANDI ARGUMENDID
Kohustuslik keskharidus tagab noortele suurema tööhõive
Joosep Toots sai sajand tagasi kolme koolitalve pealt suurel Venemaal mõisavalitseja kõrgepalgalise töökoha. Praegu ei saa kolm korda pikema kooliajaga mõisas isegi moonakaks, toapoisi peentööst rääkimata. Järelikult ei ole koolihariduse kestus suutnud sammu pidada tööturu kasvavate nõudmistega.
Tänapäevase Tootsi pildiallkirjaks sobib nõnda hästi mitmekihilise sisuga väide, et kohustuslik keskharidus tagab noortele suurema tööhõive. Esiteks ainuüksi juba seetõttu, et kes on parasjagu koolis, ei ole samal ajal tööturul aktiivne.
Demagoogiat kõrvale jättes kinnitavad viimaste aastate majanduslanguse arvandmed ühemõtteliselt, et kõige haavatavam positsioon tööturul on ainult I astme haridusega inimestel.
Aastatel 2008-2009 vähenes põhiharidusega isikute tööhõive 23,4 protsenti (kood TT0119; siin ja edaspidi statistikaameti andmed), keskharidusega isikute oma 13,2 protsenti, kõrgharidusega töötajate tööhõive aga isegi kasvas (1,3 protsenti).
Töötuse määr (TT35) on 15-24-aastaste hulgas kasvanud kiiremini kui riigi keskmine tööpuudus ja ulatus 2010. aastal aasta keskmisena 32,9 protsendini. Haridustaseme ja tööhõive seosed on sedavõrd ilmsed, et neid pole põhjust pikemalt tõestada.
Olgu veel lisatud, et suhtelise vaesuse määr on I taseme haridusega inimeste hulgas 32,3 protsenti (2008), mis on kõrgharitutega võrreldes 4 korda suurem näitaja (LES21).
18-24-aastaste hulgas on 9. klassi või väiksema haridusega noori, kes õpinguid ei jätka, 14,3 protsenti (2009, LES11). See näitaja jaguneb sooliselt ebavõrdselt (2/3 mehi, 1/3 naisi), mis ei saa olla seotud vaimsete võimete, vaid pigem sotsiaalsete probleemidega.