/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2016/07/05/5579787t1hcc17.jpg)
Euroopa Liiduga seotud Eesti organisatsioonid ja eesistumist koordineeriv riigikantselei kinnitavad, et kuigi Suurbritannia rahvahääletuse tulemusena küll Euroopa Liidust lahkub, ei tohiks see keeleliselt meie eesistumisaega mõjutada.
Kas Brexit mõjutab keeleliselt Eesti eesistumisaega?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti alalise esinduse Euroopa Liidus pressiesindaja Marika Post ütles, et inglise keele kadumine töökeelena pole mingi teema. «Ka meie eesistumise ajal kaheksa kuu pärast, mil UK ei ole EList lahkunud, ei ole oodata muutusi töökeelte osas,» kinnitas ta. Samasuguse vastuse andis ka Eesti eesistumist koordineeriv riigikantselei.
Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumine ei juhtu enne 2019. aastat, Eesti eesistumisaeg lükkus aga poole aasta võrra varasemaks ja algab tuleva aasta teises pooles. Palju on spekuleeritud selle üle, kas pärast brittide lahkumist liidus hakkab kasvama saksa või prantsuse keele tähtsus.
Euroopa Komisjoni eelarve ja tööjõu asepresidendi Kristalina Georgieva kabineti kõneisik Alexander Winterstein selgitas, et inglise keel on vaid üks Euroopa Liidu 24 ametlikust töökeelest.
Suurbritannia lahkumisega Euroopa Liidust ei kao inglise keel ametlike keelte hulgast. Nimelt on Euroopa Liidus jätkuvalt kaks liikmesriiki, kus inglise keel on ametlik riigikeel – Iirimaa ja Malra. «Seega ei ole mitte mingit põhjust muuta ametlike keelte korda,» lisas Winterstein.
Esimene ühenduse õigusakt, millega määrati kindlaks ametlikud keeled, võeti vastu 1958. aastal. Sellega kehtestati ühenduse ametlikeks ja töökeelteks hollandi, itaalia, prantsuse ja saksa keel, mis olid tol ajal liikmesriikides räägitavad keeled.
Sellest alates on ühes riikide ühinemisega kasvanud ka ELi ametlike ja töökeelte arv. Ametlikke keeli on siiski vähem kui liikmesriike, kuna mitmes riigis räägitakse sama keelt. Näiteks Belgias on ametlikud keeled hollandi, prantsuse ja saksa keel, Küprosel räägib enamik inimesi kreeka keelt, mis on ka sealne ametlik keel.