AJA PEEGEL. Tapjaklounid ja massihüsteeria käsiraamat

Ühendriikide esileedi Rosalynn Carter surub sel 1978. aastapildil kätt tubli ehitusettevõtja, kodanikuaktivisti ja Demokraatliku Partei kaastöölise John Wayne Gacy'ga, kes osutus pedofiiliks ja sarimõrvariks. Foto: Wikipedia.org

Douglas Copelandi romaanis «JPod» programmeerivad firma otsustes pettunud mänguarendajad salaja arvutimängu sisse tapjaklouni Ronald McDonaldi. Kiirtoiduketi McDonald’s maskotilt laenatud nimega Ronald on eluheidik, kes töötab lastepidudel klounina, kuid murdub pideva alavääristamise tõttu ja hakkab klounikostüümi kandes sooritama jõhkraid mõrvu.

Ka kurikuulus tapjakloun John Wayne Gacy oli nooruses eluheidik. Lapsepõlves oli ta kannatanud ränga ahistamise all ning kehvad suhted alkohoolikust isaga jätsid mehe psüühikale raske jälje. Gacy, kes arvati kannatavat paranoilist skisofreeniat, lõi oma hirmude ja tungidega toime tulemiseks alter ego Kloun Pogo, kellena ta pidudel lapsi lõbustas.

Erinevalt teistest klounidest ei maalinud Gacy oma naerusuu nurki mitte ümaraks, vaid jättis need ähvardavalt teravaks – see on element, mida teised klounid vältisid, et lapsi mitte hirmutada.

Seega kui Ühendriikide esileedi Rosalynn Carter surus 1978. aastal tubli ehitusettevõtja, kodanikuaktivisti ja Demokraatliku Partei kaastöölise John Wayne Gacy kätt, ei olnud tal aimugi, et õnnitleb pedofiili ja sarimõrvarit, kelle Chicago koju on maetud 28 noormehe surnukehad. Lisaks oli üks ohver kaevatud tema sissesõidutee alla ning nelja surnukehad visatud lähedal asuvasse jõkke, vahendab Herald Sun.