Muusikamees suure algustähega

Valter Ojakäär Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Neljapäeval lahkus meie seast Valter Ojakäär – mees, kelle laulude, raamatute ja saadetega on üles kasvanud mitu põlvkonda eesti inimesi. 

Pole sugugi kerge öelda, kas ta oli väljapaistvam levimuusika – termin, mille just Ojakäär koos «süvamuusikaga» eesti keelde tõi – looja või muusika väsimatu propageerijana. Tema loomingulisse biograafiasse kuulub sadakond laulu, mille seast leiame sellised löökpalad nagu «Tihemetsa Tiina», «Sõpruse polka», «Oma laulu ei leia ma üles», «Olematu laul», «See pole see», «Sõit pilvelaeval», «See on see laul», «Õhtu rannal». Lastelauludest on tuntuim «Silmapesulaul».

Aga ta on teinud ka tuhandeid tele- ja raadiosaateid, kirjutanud sadu artikleid ja mitu raamatut. Saatesari «Helisev kroonika» oli eetris aastail 1971–2009. 1966. aastal välja antud «Džässmuusika» oli esimene Nõukogude Liidus ilmunud džässiraamat. «Popmuusikast» (1978) loeti omal ajal kapsaks ja see ei harinud mitte ainult kuulajaid, vaid ka muusikuid.