/nginx/o/2014/10/13/3428579t1h8cdb.jpg)
Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOL) ja Harjumaa Omavalitsuse Liidu esimehed leiavad, et riigihalduse ministri ettepanekute sisu vajab veel analüüsi, sest niinimetatud rikkaid valdu, kellelt raha vähemaks võtta ja teistele jagada, ei ole. Rahandusministeeriumi selgitusel omavalitsuste praegune tulubaasi tase säilib, raha jagatakse ümber tulumaksu laekumiste kasvu arvelt.
Riigihalduse minister Arto Aas esitas üleeile valitsusele neli ettepanekut, kuidas pärast haldusreformi muuta kohalike omavalitsuste rahastamist.
EMOLi esimees ja Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepp rõhutas, et oluline on, et valdu ei tohiks üksteisele vastandada. «Ega see tasakaalu hoidmine on raske, sest kes need rikkad vallad on. Rikkaid valdu pole olemas. See vastandamine ei ole ilus,» leidis ta.
Müürsepp tõdes, et Aasa ettepanekud vajavad veel valitsuse toetust. «Need on rahandusministeeriumi ja tema enda arvamused asjast. Siit hakkab asi alles edasi liikuma,» usub ta.
«See mehhanism peaks olema nii, et nendele piirkondadele, kus on vaja rohkem toetust, antakse rohkem raha. Äravõtmine ja kellelegi andmine ei kõla üldse hästi. Igaühel on omad probleemid, aga ümberjagamist on vaja teha, sest hõredalt asustatud kohtades ongi teenuste osutamine kallim ja riik peab sellesse sekkuma.»
Samas leiab Müürsepp, et hõreda asustusega arvestamine raha jagamisel on positiivne lähenemine. «Ilmselgelt on hõreda asustustihedusega hoopis teised probleemid, võrreldes nendega, kus on kasvava elanikkonnaga omavalitsused. Kindlasti on vaja seda nüanssi juurde tuua,» rääkis ta.
Müürsepp on veendunud, et üheltki omavalitsuselt raha ära võtta ei tohi. «Ega nendel, kelle kohta me ütleme niinimetatud jõukad omavalitsused, on vaja koole, lasteaedu ehitada. Ega ei saa ju nende finantsvõimekust ka pitsitada. See ei ole ju eesmärk,» selgitas Antsla vallavolikogu esimees.
«See mehhanism peaks olema nii, et nendele piirkondadele, kus on vaja rohkem toetust, antakse rohkem raha. Äravõtmine ja kellelegi andmine ei kõla üldse hästi. Igaühel on omad probleemid, aga ümberjagamist on vaja teha, sest hõredalt asustatud kohtades ongi teenuste osutamine kallim ja riik peab sellesse sekkuma,» lisas Müürsepp.
Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimees ja Harku vallavanem Kaupo Rätsepp tõdes, et ei ole jõudnud riigihalduse ministri viimaste ettepanekutega veel põhjalikumalt tutvuda, kuid leidis samamoodi, et Aasa ettepanekute puhul tuleb analüüsida seda, kas linnaäärsetelt valdadelt võetakse raha vähemaks või antakse lihtsalt hajaasustusega piirkondadele rohkem raha.
«Ma kindlasti ei ütle, et ma olen kuidagi kade. Ma saan aru, et hajaasustuse puhul on rohkem teid ja tänavaid, mida talvel hooldada kui mõnes kompaktses linnaosas. Kui eesmärk on see, et võtame olemasolevatelt vähemaks ja anname teistele juurde, siis see kindlasti ei ole mõistlik lähenemine. Aga kui me anname üldiselt juurde kõigile, aga natuke rohkem hajaasustusega piirkondadele, siis ma arvan, et see on mõistlik,» rääkis ta.
Rätsepp rõhutas, et omavalitsuste ülesanded ja rahastamine on üks olulisemaid teemasid. «Me oleme ise ka tükk aega rääkinud, et me võime haldusreformist rääkida, sest see on kindlasti oluline ja vajalik, aga kui me vaatame suurt pilti, siis tuleks rääkida sellest, millist rolli need omavalitsused üldse kanda võiks – vaadata üle nende ülesanded ja rahastamine,» märkis ta.
Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi selgitas, et omavalitsuste sissetulekute suurendamine saavutatakse nii ümberjagamise mehhanismiga kui ka täiendavate vahenditega, mis omavalitsustele riigieelarvest suunatakse.
Kevadel kinnitatud riigieelarve strateegias aastateks 2017–2020 nähakse ette, et 2019. aastal antakse omavalitsuste tulubaasi juurde 15 miljonit eurot ja 2020. aastal 25 miljonit. «Selle raha me suunamegi ääremaadele paiknemise arvestuse ja noorte arvu osakaalu suurendamise katteks,» selgitas Jõgi.
Tulumaksu proportsionaalne jaotus tuleb tema sõnul tulevaste perioodide lisalaekumistest. «Kuna tulumaks iga aasta kasvab, siis osa sellest kasvuks hakkaks jaotama teisiti,» selgitas ta.
Jõgi rõhutas, et jagama ei hakata mitte tänast omavalitsuste tulubaasi, vaid ümberjaotust hakatakse tegema alles 2019. aastal. «See tase, kuhu jõukamad omavalitsused oma rikkusega jõudnud on, kindlasti säilib ja kasvab kõigil jätkuvalt edasi. Aga rikaste omavalitsuste kasvukõver saab olema palju laugem nüüd,» selgitas Jõgi.
Ta täpsustas, et nende omavalitsuste kasv saab olema väike paar aastat, hiljem on kasv keskmine. «Muudatuste jõustumise aastatel on see kasv mõnevõrra keskmisest madalam ja teised saavad selle võrra oma ennakkasvu. See on see seesmine ümberjaotus, aga see tuleb tulevate perioodide arvelt. Kellegi olemasolevat taset langetama ei hakata, reaalhindades jääb neil see tase alles,» rääkis Jõgi.
Sellele lisaks on Arto Aas teinud ettepaneku taastada omavalitsuste tulubaasi kärpe-eelne tulumaksu osakaal. See tähendaks 4,6 protsendi tulumaksu lisalaekumist ja see nõuaks igal juhul lisaraha, kinnitas Jõgi.
Jõgi sõnul ei ole omavalitsuste rahastamise mudelis varem inimeste paiknemist arvesse võetud. Neljast ettepanekust kaks on Eestis uuelaadse lähenemisega. «Üks on see, kus me tahame anda hõre asustusega aladele ja väikese elanike arvuga paikkondadele toetust, arvestades, et neil on kulud tavaliselt kõrgemad, eriti haridusele,» rääkis ta.
Varasemalt on Jõgi sõnul omavalitsuste rahastamine olnud ainult nii, et iga elaniku kohta said kõik omavalitsused ühetaolist toetust. «Nüüd on uus komponent, et me võtame arvesse seda, et piirkonnas on suured kulud,» lausus ta ja selgitas, et eelnev analüüs selgitas välja, kas ja millistes piirkondades on millistele teenustele suuremad kulud.
Inimeste paiknemine, hõre asustus ja keskused pannakse paika statistikaameti rahvaloenduse andmetel, lisaks kanduvad rahvastikuregistrisse ka sünnid ja surmad, samuti sissekirjutused uude elukohta.
«Kui kuskil on vana kolhoosi keskus ja 50 inimest koos, siis see ei ole veel selline keskus, kus saaks teenust efektiivselt pakkuda. Mida suuremaks keskus läheb, seda väiksemat toetust riik iga elaniku kohta andma hakkab,» selgitas Jõgi.
Seda süsteemi, et 60 protsenti jaguneks elanike arvu järgi, pole varem kasutatud. «Täna läheb iga inimese tulumaks ainult sellele omavalitsusele, kus ta elab ja natuke riigile. Nüüd me tahame, et sellest osa jaotuks tegelikult üle Eesti,» ütles Jõgi.
Tulumaksu proportsionaalset jaotust ei ole Jõgi teada ka üheski teises riigis varem tehtud. «Teistes riikides tehakse seda pigem nii, et tulumaks laekub ära, siis igaüks maksab riigile ühepalju tagasi ja see jaotatakse uuesti ümber ja antakse tagasi.» Rahandusministeeriumi plaan on tulumaks laekudes kohe õigesti jaotada.
Jõgi tõdes, et Põhjamaades on see joon, et teenused oleksid ühtlaselt üle riigi kättesaadavad, väga oluline. «Me astume väga suure sammu selle suunas, aga eks nemad tähtsustavad seda veelgi rohkem kui meie,» lausus ta.
Eestis on seni osa omavalitsuste võimekuste vahe olnud koguni kahekordne. Sellist asja aga Põhjamaades ei näe, nendib Jõgi. Pärast Aasa muudatusi kahaneb vahe 1,4-kordseks. «See oleks loodetavasti rohkem talutavam ja õiglasem tase. Kas sellest veel allapoole tulla, meie ühiskond võib-olla on hetkel veel teine, et nii palju võrdsustamist ei peagi tegema,» arutles ta ja lisas, et taolist ümberjagamist tehakse teistes lääneriikides samamoodi.
Omavalitsustega ei ole maksustamise muudatusi veel põhjalikult arutatud, kuna ettepanekuid hakkab enne arutama valitsus. Jõgi sõnul on mitu omavalitsust juba ministeeriumile öelnud, et printsiibi mõttes neile selline lähenemine meeldib.
«Võib ju arvata, et need, kes on jõukamad, tahaksid, et nende eelis jätkuks ja kasvaks kiiremini, ja nende ülejäänute, kes on peaaegu kõik väljaspool Harjumaad, jaoks on see väga soodne,» märkis Jõgi. Ta lisas, et kui ta on Soome või Taani rikkamatelt omavalitsustelt küsinud, et mis nad arvavad sellest, et nii suur osa jaotatakse ümber, siis vastatakse, et kuigi see neile väga ei meeldi, siis riigi jaoks on selline solidaarsus vajalik.
/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)