Jõgi sõnul ei ole omavalitsuste rahastamise mudelis varem inimeste paiknemist arvesse võetud. Neljast ettepanekust kaks on Eestis uuelaadse lähenemisega. «Üks on see, kus me tahame anda hõre asustusega aladele ja väikese elanike arvuga paikkondadele toetust, arvestades, et neil on kulud tavaliselt kõrgemad, eriti haridusele,» rääkis ta.
Varasemalt on Jõgi sõnul omavalitsuste rahastamine olnud ainult nii, et iga elaniku kohta said kõik omavalitsused ühetaolist toetust. «Nüüd on uus komponent, et me võtame arvesse seda, et piirkonnas on suured kulud,» lausus ta ja selgitas, et eelnev analüüs selgitas välja, kas ja millistes piirkondades on millistele teenustele suuremad kulud.
Inimeste paiknemine, hõre asustus ja keskused pannakse paika statistikaameti rahvaloenduse andmetel, lisaks kanduvad rahvastikuregistrisse ka sünnid ja surmad, samuti sissekirjutused uude elukohta.
«Kui kuskil on vana kolhoosi keskus ja 50 inimest koos, siis see ei ole veel selline keskus, kus saaks teenust efektiivselt pakkuda. Mida suuremaks keskus läheb, seda väiksemat toetust riik iga elaniku kohta andma hakkab,» selgitas Jõgi.
Seda süsteemi, et 60 protsenti jaguneks elanike arvu järgi, pole varem kasutatud. «Täna läheb iga inimese tulumaks ainult sellele omavalitsusele, kus ta elab ja natuke riigile. Nüüd me tahame, et sellest osa jaotuks tegelikult üle Eesti,» ütles Jõgi.
Tulumaksu proportsionaalset jaotust ei ole Jõgi teada ka üheski teises riigis varem tehtud. «Teistes riikides tehakse seda pigem nii, et tulumaks laekub ära, siis igaüks maksab riigile ühepalju tagasi ja see jaotatakse uuesti ümber ja antakse tagasi.» Rahandusministeeriumi plaan on tulumaks laekudes kohe õigesti jaotada.