:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
/nginx/o/2016/01/11/4866017t1h0bb2.jpg)
Riigikontrolli analüüs näitas, et valimisse mahtunud 11 hoone kinnisvarakulud kasvasid pärast Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga (RKAS) üürilepingu sõlmimist kuni 400 protsenti.
Tellijale
Halduskulud kerkisid kui pärmiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontroll avaldas eile kriitilise auditi, mille järgi pole juba 2001. aastal alanud riigi kinnisvarareform saavutanud olulisi eesmärke: riigi hoonestatud kinnisvara valitsetakse endiselt killustatult, kasutamine pole tõhus ja koormab tarbetult riiki rahaliselt.
Riigikontroll analüüsis büroohoonete näitel, kuidas ja millistel põhjustel muutusid riigiasutuste kinnisvaraga seotud kulud eelarves pärast seda, kui nad olid vara RKASile üle andnud, tagasi üürinud ning üleminekuperiood oli lõppenud.