Pühapiltide kannatlik päästmine

Konserveerimine on peen töö, kus kahjustatud pind töödeldakse ja puhastatakse ruutmillimeetri haaval. Ikoon nimega «Nikolai Imetegija kaheteistkümne elustseeni ja nelja pühakuga» pärineb 19.-20. sajandi vahetusest ja on näide traditsioonidest vanausuliste ikoonimaalist. Põlevast palvelast saadi see välja esimeste seas, mis tähendab, et ikoonil pole tõsiseid kuumakahjustusi, küll aga on niiskusekahjustused. Osaliselt on maalingukiht pinnalt tõsiselt lahti ja varisemisohtlik, kuid praegu seda kinnitatakse. See ikoon on üks kindlalt päästetutest, sest maaling on säilinud. Foto: Mihkel Maripuu

Tänavu mais tuleroaks langenud Piirissaare vanausuliste palvelas oli 40 kunstimälestist. Seitse neist hävisid lõplikult. Muinsuskaitseameti eestvedamisel püüdsid Eesti muuseumide konservaatorid sel nädalal talgukorras 23 ikooni tule-, vee- ja tahmakahjustustest päästa. Kõigi puhul pole veel selge, kas see ka õnnestub. Enamik Piirissaare ikoone pärineb möödunud sajandi esimesest poolest, kuid on ka varasematest aastasadadest pärit pühapilte.

Mis konserveeritud ikoonidest edasi saab, pole veel päris selge. Kuna vanausuliste jaoks on ikoon elus, siis neil, mille palged on põlenud, enam kultuslikku väärtust pole. Pärast restaureerimist on need siiski väärtuslikud. Kuid ka neil, mille palged on alles, pole kuhugi minna – Piirissaarel ei ole enam palvelat. Kui see taastatakse, tahab muinsuskaitseamet ikoonid tagasi anda. Seni jäävad päästetud pühapildid muuseumide hoidlatesse.