:format(webp)/nginx/o/2016/09/04/5794935t1hf4fe.jpg)
Meediaekspert ja Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) tegevdirektor Mart Raudsaar leiab, et kohtunik saab ajakirjanikel keelata kohtuprotsessil räägitut avaldada vaid juhul, kui tegemist on kinnise istungiga. Piirangud avalikel istungitel looks pretsedendi, millesarnast Raudsaare hinnangul luua ei tohiks.
«Kohtunik ei saa istungit oma suva järgi kinniseks kuulutada. Nii päris ei saa, et istung käib või hakkab juba lõppema, kui kohtunik järsku ütleb: «Nii, sõbrad, sellest, millest me nüüd rääkisime, kirjutada ei tohi»,» rääkis Raudsaar Postimehele.
See on tema arvates võrreldav olukorraga, kus intervjueeritav ütleb usutluse lõpus ajakirjanikule, et oli küll meeldiv rääkida, kuid palun ärge sellest kirjutage. «Intervjuu ja ka kohtuistungi reeglid lepitakse kokku kohe algul,» toonitas Raudsaar.
Loe lisaks: Joosep Värk: istungid avalikuks
Samale järeldusele jõudis ka riigikohtu kriminaalkolleegium, kes arutas Õhtulehe ajakirjanikule määratud trahvi õiguspärasust. Nimelt määras Harju maakohus märtsi algul Õhtulehe ajakirjanikule 600-eurose trahvi, sest ajakirjanik kirjutas artikli avalikul istungil räägitust, ehkki kohtunik Merle Parts oli enne istungi vaheaega öelnud, et materjali ei tohi kajastada, sest see võib mõjutada tunnistajaid. Ringkonnakohus tühistas kuu aega hiljem trahvi ning nüüd nõustus ringkonnakohtuga ka riigikohus.
Riigikohtu kolleegium asus seisukohale, et ehkki ei saa välistada olukorda, kus saalis viibija talletab istungil kõlanud menetlusandmeid ka kirjalike märkmetena maksimaalse täpsusega, ei luba kriminaalmenetluse seadustiku sätted selliselt saadud teabe avaldamist avaliku kohtuistungi puhul piirata.
Riigikohtu hinnangul saab kohus saab vaid ühel juhul - kohtuistungi kinniseks kuulutamise korral - hoiatada kohtumenetluse pooli ja istungisaalis viibijaid, et menetlusandmeid pole lubatud avaldada.
Raudsaar nentis, et tema võrdlus – intervjuus ja avalikul istungil paika pandud reeglid – on ühtpidi küll asjakohane, ent samas mõnevõrra meelevaldne. On ju selge, et kohtu tegevuse paneb paika seadus, ajakirjandust seadus ei sätesta.
Seda enam leiab ta, et kohtul on vaja tõsiselt kaaluda, millist istungit kuulutada kinniseks ja millist mitte. Ning kinniseks kuulutamisel peavad Raudsaare hinnangul olema mõjuvad põhjused.
«Kui on mõjuvad põhjused, nagu näiteks alaealiste huvide kaitse, siis on kõigile arusaadav – kohtuasi on kinnine ja selle kajastamiseks on teistsugused reeglid. Kuid selleks on oma protseduur,» rääkis Raudsaar.
Seetõttu ongi tema sõnul selge, et kui kohtuprotsessi pole kinniseks kuulutatud, siis järelikult on see avalik. «Ma saan aru, et kohtunikul on küllaltki suur tegevusruum, kuid seda ruumi piiravad seadused,» ütles Rausaar ning lisas, et ei saa luua pretsedenti, kus kohtunik ise oma suva järgi otsustab, kuidas ja mida tohib avaliku istungi korral kajastada.
«Me saame aru, miks advokaadid kohtuasja ei kommenteeri, sest seda võid pidada mõjutamiseks. Kuid me ei räägi kohtuasja osapooltest ega kinnisest kohtuasjast. Me räägime avalikust kohtuasjast, kuhu on avalikkuse esindajana tulnud kohale ajakirjanik,» rääkis Raudsaar. «Avalikkus tahab teada, kuidas kohtuvõim tegutseb».
Mis aga puudutab istungi avalikkuse nõuete lõdvendamist – ka seda, et istungil toimuvat võib talletada vaid kirjalikult, muid vahendeid kasutamaat –, siis selles osas leiab Raudsaar, et kui ajakirjanik lindistaks vaid enda tarbeks diktofoniga, võiks see kõne alla tulla küll.
«Kui rääkida videoülekande lubamisest, siis see võib olla probleem. Menetlusosalistel on kohtus olles niigi stressirohke moment ja kui talle torgatakse veel kaamera ka nina alla, siis see ilmselt ei tuleks kasuks. Seega on mingisugune ajanihe kindlasti kasulik,» leidis Raudsaar.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)