Kiisler Aasa ettepanekutest: raha ümberjagamine ei motiveeri omavalitsusi

Siim Kiisler. Foto: Jaanus Lensment

Endine regionaalminister ja riigikogu liige Siim Valmar Kiisler (IRL) leiab, et riigihalduse ministri ettepanekud kohalike omavalitsuste rahastamise muutmiseks ei motiveeri omavalitsusi oma elanike sissetulekuid suurendama.

Riigihalduse minister Arto Aas esitas täna valitsusele neli ettepanekut, kuidas pärast haldusreformi muuta kohalike omavalitsuste rahastamist. Kiisleri hinnangul on neli ettepanekut seinast seina ja väga erinevad.

Ühe Aasa ettepaneku järgi hakatakse neile omavalitsustele, mille elanikud paiknevad hajusalt ehk mille asustus on hõre, avalike teenuste osutamiseks rohkem raha andma. «See on kosmeetika, peenhäälestus,» hindas Kiisler ettepanekut kriitiliselt ja lisas: «Aga parem hilja kui üldse mitte. Ta oli lubanud neid ettepanekuid varem välja tuua, hea, et nüüdki.»

Kiisler tõdes, et talle valmistab pettumust, et ettepanekute seas IRLi varem tehtud ettepanekut ei ole. «Meie kindlasti tahame, et ka IRLi juba tükk aega tagasi välja käidud ideid arutataks. Aasa esitatud ideede negatiivne külg on see, et nad ei ole motiveerivad omavalitsuste jaoks, et tegeleda sellega, et oma elanike tulud kasvaksid,» rääkis ta.

Aas pakkus teise ettepanekuna välja, et suurendada füüsilise isiku tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuvat osa aastatel 2019–2023 järk-järgult praeguselt 11,6 protsendilt 0,53 protsendipunkti võrra 12,13 protsendile. Sellega taastataks omavalitsustele minev üksikisiku tulumaksu osa 2009. aasta tasemele ja kõigi omavalitsuste tulumaksulaekumine kasvaks 4,6 protsenti. Aastaks 2026 saaksid omavalitsused 65 miljonit eurot rohkem ning sellest pool läheks keskmise ja väiksema tuluga valdadele ja linnadele.

«Kui me vaatame seda ümberjagamise mehhanismi, mis Aas välja pakkus, siis see töötab sellele vastu, pigem võetakse jõukamatelt raha ära.»

IRLi ettepanek oli viia füüsilise isiku tulumaksu protsent (brutopalgast), mis laekub omavalitsustesse, sõltuvusse omavalitsuse elanike sissetulekutest ehk tõsta protsenti diferentseeritult. «Meie ettepanek oli see, et need omavalitsused, kus inimeste sissetulekud on väiksemad, neil on see protsent lihtsalt suurem, et näiteks Tallinnas 11,6, aga mõnes väiksemas kohas 11,9,» selgitas Kiisler.

Kolmandana käis Aas välja ettepaneku, et valdade ja linnade võimekuse ühtlustamiseks tuleks järk-järgult muuta füüsilise isiku tulumaksu jaotamist, nii et aastal 2026 jaguneks selle omavalitsustele ette nähtud osast 60 protsenti vastavalt nende elanike arvule. Ülejäänud 40 protsenti maksutulust jaguneks nagu praegu, maksumaksjate elukoha järgi.

«See on minu arvates liiga sotsialistlik. See on liiga tugevalt selline ümberjagamise mõtteviis. Omavalitsustel peaks säilima ka motivatsioon,» leidis Kiisler.

Neljandaks peaks tasandusfond senisest rohkem toetama suurema laste ja noorte osakaaluga piirkondi, kuna noortega seotud kulude osatähtsus on aastate jooksul tõusnud.

«Seda võiks kindlasti arutada. Meie idee oli võtta see tasandusfondi raha ja kasutada seda nii, et need omavalitsused, kellel inimeste sissetulekud on väiksemad, saavad tulumaksust suurema protsendi. Et mitte valitsuse otsuste või riigieelarve vastuvõtmistega ei jagata seda ringi, vaid see toimibki automaatselt,» rääkis Kiisler.

Endine regionaalminister selgitas, et tema hinnangul on IRLi ettepanekud paremad seetõttu, et need ei võta ära omavalitsustelt motivatsiooni näha vaeva selle nimel, et kohapealsed inimesed teeniksid rohkem. «Siis on nii, et see protsent on fikseeritud ja kui omavalitsusel õnnestub järgneval aastal näiteks luua uusi töökohti, meelitada mõni ettevõtja sinna, siis laekub inimestele palgatulu rohkem, ja see kajastab ka jõulisemalt selle omavalitsuse tuludes,» lausus ta.

«Kui me vaatame seda ümberjagamise mehhanismi, mis Aas välja pakkus, siis see töötab sellele vastu, pigem võetakse jõukamatelt raha ära,» lisas ta.