Kohus jättis eluaegse vangi trellide taha

Kui viimati arutas Harju maakohus eluaegse vangi Oleg Pjatnitski ennetähtaegset vabastamist, osales ta istungil telesilla vahendusel Tallinna vanglast. Foto: Andres Haabu / Postimees

Tartu maakohus otsustas kaks meest mõrvanud ja muude raskete kuritegude eest eluks ajaks vangi mõistetud Oleg Pjatnitski (57) trellide taha jätta.

Pjatnitski asus oma karistust kandma 1983. aasta kevadel, seega on ta tänaseks vangistuses viibinud kokku ligi 33 aastat.

Seaduse järgi võib kohus eluks ajaks vangi mõistetud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui ta on karistusajast ära kandnud vähemalt kolmkümmend aastat.

Antud juhul leidis kohus, et Pjatnitski vabastamine pole põhjendatud.

Positiivsete asjaoludena tõi kohus välja, et mees on vangis viibides töötanud ja omandanud keskhariduse, õppinud riigikeelt ja osalenud sotsiaalprogrammides. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole ja ta suhtleb lähedastega. Samuti on tal võimalik asuda vanglast vabanedes tööle.

Hoolimata sellest ei ole Pjatnitski vabastamine kohtu hinnangul võimalik eelkõige tulenevalt toimepandud kuritegude asjaoludest ja raskusest.

Viimasest kuriteost möödas 14 aastat

Kui mees kandis 15-aastast karistust isikuvastaste kuritegude eest, jätkas ta vanglas olles uute raskete kuritegude toimepanemist, mille eest karistas kohus teda surmanuhtlusega.

Vaatamata sellele, et süüdimõistetule anti uus võimalus sellega, et surmanuhtlus asendati eluaegse vangistusega, ei teinud Pjatnitski sellest mingeid järeldusi, vaid pani ka pärast seda toime uue raske isikuvastase kuriteo.

Viimati karistati teda 2002. aasta sügisel, kui ta oli vangistuses viibinud ligi 20 aastat. Tänaseks on sellest möödunud 14 aastat.

Kohus leidis, et eluaegset vangistust kandva isiku vabastamine vaid 14 aastat pärast viimase kuriteo toimepanemist ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise alustega ega vasta ka karistusseadustiku mõttele.

«Karistus ei kanna üksnes eri- vaid ka üldpreventiivset eesmärki - raskete kuritegude eest mõistetav ja ka ärakantav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil,» märkis kohus.  

Pjatnitski ennetähtaegset vabastamist ei toetanud ka Tartu vangla ega prokuratuur. 

Prokuratuuri hinnangul ei ole Pjatnitski toime pandud kuritegude laadi ja raskust arvestades seni kantud karistus piisav. Kuigi Pjatnitski on parandanud oma käitumist ja suhtumist, on prokuratuuri hinnangul tema lubamine ühiskonda ikkagi küsitav. Samuti kahtleb prokuratuur, kas ta on võimeline vabaduses seaduskuulekalt käituma.

Tänane kohtumäärus on vaidlustatav 15 päeva jooksul selle teadasaamisest. 

Mehe vabastamist on ka varem kaalutud

Viimati tuli Pjatnitski vabastamise küsimus kohtus arutusele kolm aastat tagasi, 2013. aasta suvel, ent siis leidis kohus samuti, et tema vabastamine pole põhjendatud.

Kohus märkis toona, et mehe ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 

Kohus leidis ka, et uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on Pjatnitski puhul järgneva kahe aasta jooksul 30 protsenti ja seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva viie aastat jooksul 25-40 protsenti.

Pjatnitskit on mitmel korral karistatud väga raskete kuritegude eest - kahe tapmise ja ühe üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest.

Ta istub varguse eest vangis alates 1983. aastast, vanglas toimepandud tapmiste eest sai ta 1992. aastal surmanuhtluse. 1993. aastal andis president Lennart Meri talle armu ja Pjatnitski surmanuhtlus asendati eluaegse vangistusega.

Eesti vanglates kannab karistust 41 eluaegset vangi.