/nginx/o/2016/10/25/6001167t1he938.jpg)
Euroopa Inimõiguste kohus (EIK) otsustas tunnistada vastuvõetamatuks MTÜ Ausad Valimised kaebuse Eesti riigi vastu, milles vaidlustati tarbijakaitseameti määratud trahvid MTÜ-le e-valimiste halvustamise ja õiguskuuleka käitumise alavääristamise eest.
Euroopa Inimõiguste Kohtu kolmeliikmeline komitee otsustas 27. septembril tunnistada vastuvõetamatuks kaebuse kohtuasjas Ausad Valimised MTÜ versus Eesti, kuna kaebaja kuritarvitas kaebeõigust, seisab välisministeeriumi teates.
Keskerakonnaga seostatav vabaühendus Ausad Valimised teatas jaanuaris, et Euroopa Inimõiguste Kohus võttis menetlusse nende kaebuse seoses trahviga, mille nad said tarbijakaitseametilt nende e-valimisi kritiseeriva kampaania eest. «Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas menetlusse võtta MTÜ Ausad Valimised kaebuse seoses e-valimiste ohtudest ja riskidest teavitava kampaania eest Eesti riigilt saadud trahviga ja tegi pooltele ettepaneku kokkuleppeks, mille kohaselt peab riik MTÜ-le maksma 9000 eurot,» teatas MTÜ Ausad Valimised juhatuse liige Siret Kotka, kes on ka Keskerakonna juhatuse liige.
Samas heidabki EIK komitee oma otsuses MTÜ-le Ausad Valimised ette menetluse enneaegset avalikustamist. 19. jaanuaril 2016 edastas EIK kaebajale ja riigile ettepaneku sõlmida asjas sõbralik kokkulepe. Kaebajale edastatud kirjas selgitas EIK, et sõbraliku kokkuleppe menetlus on konfidentsiaalne, märgitakse teates.
«Eeltoodust hoolimata avaldas kaebaja MTÜ 27. jaanuaril 2016 pressiteate, et «Euroopa Kohus andis MTÜ-le Ausad Valimised võidu Eesti riigi üle»,» märgitakse pressiteates. «MTÜ viitas seejuures kohtu pakutud sõbralikule kokkuleppele 9000 eurot. MTÜ saatis samasisulise teate 73 adressaadile, kes olid suuremad ja väiksemad eesti- ja venekeelsed paberajakirjanduse ja veebiväljaanded, samuti Eestis tegutsevad riiklikud ja eratelekanalid. «Uudis» avaldati näiteks BNSis, Äripäevas ja Virumaa Teatajas,» selgitas ministeerium.
«Ka pärast seda, kui välisministeerium oli omakorda selgitanud, et esiteks on tegemist pooleli oleva kohtuasjaga, kus ei ole seisukohta veel kujundatud, ning teiseks ei tohi pooled sõbraliku kokkuleppe menetlust avalikult arutada, avaldas kaebaja juhatuse liige pressile uuesti, et tegu on võiduga riigi üle ning pidas riigi esindajate märkusi «valuliseks» halvustavaks kommentaariks», lisatakse pressiteates.
Valitsus leidis EIK-le vastamisel esiteks, et kaebus tuleb tunnistada vastuvõetamatuks konventsiooni artikli 35 lõike 3 punkti a alusel, kuna kaebaja on kuritarvitanud kaebeõigust. Nimelt on konventsiooni artikli 39 lõike 2 kohaselt sõbraliku kokkuleppe menetlus konfidentsiaalne, see tähendab, et riik ja kaebaja ei tohi avaldada kokkuleppemenetlusega seotud asjaolusid ega seisukohti, märgitakse välisministeeriumi pressiteates.
Valitsus toetus oma vastuväidetes EIK senisele kohtupraktikale, kus konfidentsiaalsusnõude tahtliku rikkumise eest on kaebused tunnistatud vastuvõetamatuks, kuna selline tegevus diskrediteerib sõbraliku kokkuleppe menetlust ja on vastuolus viimase eesmärgiga kohtuasi rahumeelselt lõpetada, lisati samas.
Ministeerium rõhutab, et valitsus vaidles kaebusele vastu ka sisuliselt.
«EIK hindas oma otsuses üksnes kaebuse vastuvõetavuse küsimust, kuna nõustus valitsusega, et kaebeõigust on kuritarvitatud. EIK selgitas, et konfidentsiaalsusnõue tuleneb konventsiooni artikli 39 lõikest 2 ja kohtureeglite reegli 62 lõikest 2 ning seda kinnitab ulatuslik kohtupraktika,» märgitakse teates.
«Kohtupraktika kohaselt peab kaebeõiguse kuritarvitamise tuvastamiseks olema üheselt selge, et kaebaja tegevus avalikustamisel on olnud tahtlik. Antud juhul oli kaebajale edastatud kirjas selgesõnaliselt kinnitatud, et sõbraliku kokkuleppe menetlus on konfidentsiaalne. Sellest hoolimata avaldas kaebaja pressile nii sõbraliku kokkuleppe pakkumise fakti kui ka pakutud summa ning arutas seda ajakirjanduses. Seda ka pärast riigi poolt tähelepanu juhtimist, et sõbraliku kokkuleppe menetlust ei tohi avalikult arutada. Seega asus EIK seisukohale, et tegemist oli tahtliku rikkumisega, mis on käsitatav kaebeõiguse kuritarvitamisena, ning et kaebus tuleb konventsiooni artikli 35 lõike 3 punkti a ja lõike 4 alusel vastuvõetamatuks tunnistada. Otsus jõustus selle avaldamisel,» öeldakse välisministeeriumi pressiteates.
MTÜ Ausad valimised korraldas ajavahemikul 18. märtsist kuni 7. aprillini 2013. aastal Tallinnas reklaamikampaania, mille käigus eksponeeriti 68 asukohas plakateid kirjadega «Nad võivad su hääle kustutada», «Iga e-hääl võib olla oht Eesti iseseisvusele» ja «Nad võivad anda Su hääle kellele tahavad». Tarbijakaitseamet leidis oma kohtuvälise menetluse käigus 3. juunil 2013 tehtud otsuses, et sellisel kujul oli tegemist reklaamiseaduse paragrahvi 2 lõike 4 punktide 2 ja 9 nõuete rikkumisega ja karistas MTÜ-d 1600-eurose trahviga.
Reklaamiseaduse paragrahvi 3 lõike 4 punkti 2 kohaselt ei tohi reklaam muu hulgas alavääristada õiguskuulekat käitumist, mida e-valimistel osalemine vastavalt valimisseadusele on. Sama paragrahvi lõike 4 punkti 9 kohaselt ei tohi reklaam otseselt ega kaudselt alavääristada või muul viisil halvustada muu hulgas tegevust, mis aga elektroonilistel valimistel osalemine on, leidis tarbijakaitsemaet oma otsuses.
Harju maakohus nõustus tarbijakaitseameti põhistustega trahvi määramisel, kuid vähendas trahvisummat 800 euroni. Riigikohus kaebaja kassatsiooni menetlusse ei võtnud. EIK-s väitis kaebaja, et MTÜ trahvimine rikkus konventsiooni artikliga 10 tagatud sõnavabadust.