:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
/nginx/o/2012/05/04/1086254t1h63a1.jpg)
Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustus ringkonnakohtu varasema järeldusega, mille kohaselt ei pea Õhtulehe ajakirjanik maksma maakohtu poolt määratud trahvi.
Riigikohus: kohtuniku öeldut eiranud ajakirjanik ei pea 600-eurost trahvi maksma (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt määras Harju maakohus märtsi algul Õhtulehe ajakirjanikule Juhan Haraveele trahvi, sest ta kirjutas artikli avalikul istungil räägitust, ehkki kohtunik Merle Parts oli enne istungi vaheaega öelnud, et materjali ei tohi kajastada, sest see võib mõjutada tunnistajaid.
Ajakirjanikule määrati 600 eurone trahv, mille ta vaidlustas ning ringkonnakohus tühistaski määratud trahvi kuu aega hiljem. Tänase määrusega jättis ka riigikohtu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu varasema määruse muutmata.
Avalikul istungil kuuldu põhjal trahvida ei saa
Riigikohtu pressiesindaja teatel seisnes kohtuasja peamine vaidlusküsimus seisnes selles, kas maakohus sai kohtusaalis viibinud ajakirjanikul keelata avalikul kohtuistungil üle kuulatud kannatanu ja tunnistajate ütluste avaldamise meedias ning kohaldada keelu rikkumise, kohtu korralduse ning kohtu suhtes lugupidamatu käitumise eest rahatrahvi.
Riigikohus nõustus ringkonnakohtu järeldusega, mille kohaselt ei saa kohus keelata avalikul kohtuistungil kõlanud menetlusandmete avaldamist. Riigikohus selgitas, et kohtuistungi avalikkust tohib piirata üksnes kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud alustel.
Kohus saab vaid ühel juhul - kohtuistungi kinniseks kuulutamise korral - hoiatada kohtumenetluse pooli ja istungisaalis viibijaid, et menetlusandmeid pole lubatud avaldada. Kui menetlusosaline või kohtusaalis viibija avaldab sellisel juhul istungisaalis räägitud, võib kohus rikkujat määruse alusel trahvida.
Kriminaalkolleegium märkis samas, et kuigi kohtuistungi võib kuulutada kinniseks õigusemõistmise huvides, peavad sellise otsustuse tinginud põhjused olema kaalukad. Üksnes see, et vältima peab veel üle kuulamata tunnistajate mõjutamist, ei anna kohtuistungi kinniseks kuulutamiseks alust.
Vastupidisel juhul peaks suuremat avalikku huvi tekitavate ja isikuliste tõendite vahetut uurimist eeldavate kriminaalasjade arutamine toimuma valdavalt kinnistel kohtuistungitel.
Riigikohus: teabe avalikustamist ei saa avaliku istungi korral piirata
Riigikohtu hinnagul satuks selline käsitlus aga vastuollu põhimõttega, et avalikkuse esindajatel on üldjuhul võimalik vahetult kohtuistungit jälgida ning talletada. Veel üle kuulamata tunnistajate mõjutamist peab menetlusseadustiku kohaselt aitama vältida ristküsitlus ja seadusest niigi tulenev piirang, mille kohaselt on istungisaalis viibival isikul lubatud teha vaid kirjalikke märkmeid.
Kolleegium osutas ka sellele, et võrreldes teiste kohtumenetluse liikidega on kriminaalasja arutava kohtu volitused menetlusandmete avaldamise keelamise osas piiratumad.
Kokkuvõtlikult tõdes kriminaalkolleegium, et kuigi ei saa välistada olukorda, kus saalis viibija talletab istungil kõlanud menetlusandmeid ka kirjalike märkmetena maksimaalse täpsusega, ei luba kriminaalmenetluse seadustiku sätted selliselt saadud teabe avaldamist avaliku kohtuistungi puhul piirata.
Vastavasisulise keelu sätestamiseks peaks seadusandja kohtu hinnangul kaaluma menetlusseadustiku muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku eeskuju aluseks võttes.