Ülevaade: endistele riigipeadele kulub aastas sadu tuhandeid eurosid

Ametist lahkunud presidentide ametiruumid. Roheline aas 1 ja 5. Esiplaanil olevat hoonet kasutab ametist lahkunud president Toomas Hendrik Ilves, tagaplaanil olevat halli hoonet kasutab esindusruumidena president Arnold Rüütel. Foto: Mihkel Maripuu

Riigi kulud ametist lahkunud presidentidele ulatuvad aastas sadadesse tuhandetesse eurodesse, endistele riigipeadele ja nende abikaasadele on ette nähtud ametipension ja esindustasu, samuti katab presidendi kantselei ekspresidentide büroo- ja transpordikulud.

Endistele riigipeadele on presidendi ametihüve seaduse järgi ette nähtud bürooruumid, samuti maksab riik palka nende nõunikele, sekretäridele ja autojuhtidele.

Lisaks presidentidele näeb vabariigi presidendi ametihüve seadus ette ametipensioni ka presidendi abikaasale ning toitjakaotuspensioni presidendi lesele. Endiste riigipeade ja nende abikaasade julgeoleku tagab politsei- ja piirivalveamet.

Ametist lahkunud presidendi ametipension on 3966 eurot kuus ning seda saavad nii Arnold Rüütel kui ka Toomas Hendrik Ilves. Presidendi ametihüve seaduse järgi makstakse ka presidendi abikaasale igakuist esindustasu. Nii Arnold Rüütli abikaasa Ingrid Rüütel kui ka Toomas Hendrik Ilvese abikaasa Ieva Ilves saavad igakuiselt 1058 eurot esindustasu. President Lennart Meri lesk Helle Meri saab samuti 1058 eurot esindustasu, millele lisandub igakuine toitjakaotuspension 1983,15 eurot. Kokku kulub endiste riigipeade ja nende abikaasade pensionideks ja muudeks tasudeks aastas üle 157 000 euro.

Helle Meri

Presidendi kantselei maksis 2015. aastal Lennart Meri lese Helle Meri kuludeks 37 677,06 eurot. Võrreldes varasemate aastatega kulutused Helle Merile veidi vähenesid. Presidendi kantselei kulutas 2014. aastal ekspresidendi lesele 43 050,26 eurot, 2013. aastal 40 352,95 eurot ning 2012. aastal 39 052,92 eurot.

Helle Meriga seotud kuludest moodustas eelmisel aastal töötasu 15 180,89 eurot, mis läks tema autojuhi Tõnu Laeva palgaks.

Helle Meriga seotud majandamiskulud olid eelmisel aastal 22 496,17 eurot. Sellest moodustasid administreerimiskulud 209,58 eurot, kinnistute majandamine 8160,76 eurot, sõidukite ülalpidamine 13 664,51 eurot, infotehnoloogia ja kommunikatsioon 329,32 eurot ning inventar 132 eurot.

Helle Merile hüvitab kantselei president Lennart Meri viimase elukoha korrashoiuga seonduvad mõistlikud kulud ning tagab autojuhi ja sõiduki. Helle Meri käsutuses on 2015. aasta kevadel toimunud hanke tulemusena Subaru Outback 2.5i CVT Summit. Autot rendib Hansarent OÜ ning igakuine renditasu on 487,11 eurot, millele lisandub käibemaks. Igakuine tasu sisaldab liiklus- ja kaskokindlustust, asendusautot, kindlustusjuhtumite käsitlust ja ööpäevaringset hädaabiteenust. Auto rendilepingu tähtaeg on 10. august 2018.

Arnold Rüütel

President Arnold Rüütliga seotud kulud olid presidendi kantselei jaoks aastal 2015 kokku 148 149,41 eurot. Võrreldes varasemate aastatega kulud Rüütlile veidi suurenesid. 2014. aasta kulud olid 142 096,24 eurot, 2013. aasta kulud 127 679,01 eurot ning 2012. aasta kulud 126 639,44 eurot.

President Arnold Rüütli heaks töötavate inimeste töötasudeks kulus eelmisel aastal 80 760,09 eurot. Ametist lahkunud president Arnold Rüütli nõunik on Jüri Kann, sekretär Inna Feldbach ning autojuhid Viktor Lutškin ja Tarvo Valler.

President Arnold Rüütliga seotud majandamiskulud olid 2015. aastal 67 389,32 eurot. Sellest moodustasid administreerimiskulud 594,23 eurot, lähetused 11 913,55 eurot, kinnistuste majandamine 30 489,45 eurot, sõidukite ülalpidamine 22 512,81 eurot, infotehnoloogia ja kommunikatsioon 682,75 eurot ning inventar 1196,53 eurot.

President Arnold Rüütli kasutusse on antud Riigi Kinnisvara AS omandis olev kinnistu koos elumajaga Tallinnas aadressil Kaare 10. Kinnistu haldamisega tegeleb RKAS ja kantselei tasub haldus- ja tarbimiskulud. President Rüütlil on kasutada Volkswagen Sharan 1.4 TSI DSG Comfortline Bluemotion. Leping sõlmiti 2015. aasta kevadel toimunud hanke tulemusena Rentest ASiga kaheks aastaks. Lepingu igakuine makse on 819,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Rüütli auto rendileping sisaldab samu lisateenuseid, nagu Helle Meri auto puhul. Auto rendileping lõpeb 21. juunil 2017.

President Arnold Rüütli käsutuses on bürooruumid Tallinnas Kadriorus Rohelise aasa tänaval.

Toomas Hendrik Ilves

Presidendi kantselei pressiesindaja selgitas, et ametist lahkunud president Toomas Hendrik Ilvesega seotud kulud alles selguvad ja neist ei saa praegu kokkuvõtet teha.

President Toomas Hendrik Ilves sai ametist lahkudes enda käsutusse büroo Tallinnas Kadriorus Rohelise aasa tänaval presidendi kantseleile kuuluval kinnistul. Ametist lahkunud president Toomas Hendrik Ilvese nõunik on Urve Eslas, sekretär Erika Kampus ja autojuht Tõnu Janter.

Toomas Hendrik Ilvest sõidutatakse ametijärgselt sõidukiga Mercedes-Benz V 250, hanke võitjaks ehk lepingupartneriks Silberauto. Summa suurus on lepingu kohaselt 776,77 eurot, millele lisandub käibemaks. Leping sisaldab samu lisateenuseid nagu Helle Meri ja Arnold Rüütli sõiduki rendileping.

Eelmisel aastal, kui president Ilves veel ametis oli, kulutas presidendi kantselei riigipea elukohale, Viljandimaal asuvale Ärma talule 61 721,58 eurot. Ärma talu korrashoiuga tegeles kaks inimest ning nende töötasu koos maksudega oli 2015. aastal kokku 31 360,65 eurot. Ärma talu majandamiskulud olid 30 360,93 eurot. Sellest moodustasid administreerimiskulud 73,08 eurot, kinnistute majandamine 21 179,06 eurot, sõidukite ülalpidamine 3621,84 eurot, infotehnoloogia ja kommunikatsioonikulud 2659,45 eurot ning kulud inventarile 2827,50 eurot.

Kulud Ärma talule olid eelmisel aastal mõnevõrra madalamad, kui varasematel aastatel. 2014. aastal kulutas presidendi kantselei Ärma talule 68 113,25 eurot, 2013. aastal 64 835,78 eurot ning 2012. aastal 72 808,01 eurot.

Endised presidendid on politsei kaitse all

Ametist lahkunud presidentide ja president Lennart Meri lese julgeoleku tagab politsei- ja piirivalveamet (PPA).

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Helen Uldrich ütles Postimehele, et endiste presidentide julgeolekule panustab PPA vastavalt vajadusele ja ohuhinnangule.

«Kindlasti ei taga me sellist isikukaitset nagu praegusele presidendile, kuid kõiki detaile - kuidas, kes ja mismoodi, ei saa me turvalisuse huvides avalikustada,» lausus Uldrich.

Tema kinnitusel suuri väljaminekuid endiste presidentide kaitse ei nõua, kuna suuremad väljaminekud, eeskätt just tehnika, on soetatud ametis olemise ajal.

Ekspresidentide julgeoleku eest vastutavate politseinike töötasu PPAle lisakulu ei too, kuna politseinikud teevad endisi riigipäid kaitstes oma tavapärast tööd.