/nginx/o/2024/10/18/16427063t1h217a.png)
/nginx/o/2013/06/18/1837584t1h3157.jpg)
Lääne-Virumaal Võhu kandis metsas matkanud isa ja poeg pääsesid hiljuti vaid õige napilt koprapüünisesse astumisest, sest ojja paigutatud rauad polnud nõuetekohaselt märgistatud.
Tellijale
Matkajad pääsesid napilt koprapüünisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsas käinud Rain rääkis, et nad jalutasid pojaga jõe ääres mitu tundi ringi, maanteele pöördudes tahtsid nad ületada kitsamas kohas üht oja ning võtsid abiks puuteiba, et proovida, kui sügav vesi seal on. Vesi ei olnud sügav, aga kostis mingi kolks. Nii kui Rain tõstis oja põhjas lebavat rauda veidi teibaga, käis püünis kokku ja haaras kaika oma lõugade vahele.
Ehmatus oli suur ning Rain tänas õnne, et ei ta ise ega poeg astunud sinna, sest tagajärjed oleks olnud üsna valusad. «Oli puhas juhus, et võtsin teiba abiks ja hakkasime just sealt oja ületama, sest olime mööda kallast juba mitusada meetrit tulnud,» lausus ta. «Enam ei julgegi metsas jalutada.»