Rahvusvaheline uuring: Eesti noorte digioskuste tase on üllatavalt madal

Enamik inimesi, kel on ka arvuti kasutamise võimalus, omavad Facebookis kontot. Foto: Mihkel Maripuu

Kõige viletsamini läks PIAAC uuringu tulemuste järgi eestlastel probleemilahendusoskusega tehnoloogiarikkas keskkonnas, selgus täna toimunud konverentsil «Paremad oskused = kindel investeering».

Haridusminister Maris Lauri toonitas konevrentsi alguses, et «on väga tähtis, et me kogu aeg õpiksime.» Ta tundis muret, et tänasel päeval tundub paljudele sõnapaar «elukestev õpe» lihtsalt sõnakõlksuna, kuid avaldas lootust, et aina enam hakatakse selle väärtust tähtsustama.

«Maailm muutub niivõrd palju ja niivõrd kiiresti. Selleks, et elus hakkama saada, tuleb paratamatult õppida,» jätkas ta.

Lauri arvates on inimesed, kes kogu elu õpivad, nii formaalses kui mitteformaalses koolis, tervislikumad ja rõõmsamad – nad vaatavad maailma avatud silmadega ja on valmis muutusteks.

«Kui me ei hakka tehnoloogiat rohkem kasutama, on meil siin suur arengupidur.»

Lauri nentis, et palju on inimesi, kes ei julge õppida, kuid julgustas inimesi leidma valmisolekut ka hilisemas elueas õppima. Ta tõi eeskujuna välja oma ema, kes 47-aastaselt ametit vahetas. «Ta õppis ja oli hiljem väga edukas oma uues ametis.»

Lisaks toonitas Lauri, et hirmude mahavõtmisel õppimise ees on suur roll mängida. «Täiskasvanutel on vaja ergustust pereliikmete või sõprade näol.» Loomulikult ei saa mööda ka riigi ja tööandja toest, lisas ta.

Janno Järve, Eesti rakendusuuringute keskuse Centar vanemanalüütik tutvustas konevrentsil ülemaailmse uuringu PIAAC tulemusi, mis mõõtis funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja probleemilahendusoskust tehnoloogiarikkas keskkonnas erinevates riikides.

«Lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskusega on meil hästi ja oleme üle keskmise taseme,“ tutvustas Järve tulemusi. «Kuid tipud on meist väga palju ees,» toonitas ta.  Tabeli tipus olid Jaapan ja Soome.

Kõige viletsamini läks eestlastel probleemilahendusoskusega tehnoloogiarikkas keskkonnas. Eesti tulemus oli alla keskmise, tabeli tipus olid Rootsi, Holland ja Taani. Järve selgitusel kiskus tulemust alla tõsiasi, et paljud lihtsalt keeldusid arvutit kasutamast.

Tulemustest järeldas Järv, et arenemisruumi jagub, eriti probleemilahendamise vallas.

Oskustest särasid pigem värskelt kooli lõpetanud noored, vanuse kasvades tase alaneb, tõdes ta.

Järvele oli aga üllatavaks teguriks, et vanusegrupp 25-34 oli probleemilahendamise ülesannetes pinegreas allpool, kuid ta ei osanud sellele seletust otseselt anda.

«Võiks ju küsida, et milleks see kõik...,» arutles Järve, «kuid mida paremad oskused, seda kõrgem hõivemäär.“

Oskuste ja hariduse tase on väga tugevalt seotud, rääkis Järve. «See, mis koolis toimub, on meil suhteliselt hästi lihvitud ning rahvusvahelised uuringud tõestavad seda. Aga seda, et võtta 54-aastane keevitaja ja proovida ta panna Shakespeare’t lugema, see on juba keerulisem.»

Ott Pärna, Estonian Investment Corporation OÜ juhatuse esimees toonitas konevrentsil, et tööhõives tuleb seeniorite vanusegrupile suurt tähelepanu pöörata – tänane 60-aastane on kunagine 40-aastane.

Samas peavad tööandjad tänapäeval arvestama sellega, et ta peab ise talentide juurde minema.  «Vanasti oli nii, et kui Fordi tööstus oli Detroidis, siis kõik läksidki sinna tööle,» kirjeldas ta, siis enam nii ei saa.

Konverentsil esines ka Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu IKT klastri juht Doris Põld, kes murdis infotehnoloogia valdkonnaga seonduvaid müüte.

Esiteks lükkas ta ümber väited nagu töötaksid IT valdkonnas ainult mehed, kes tegelevad programmeerimisega.

Samuti rõhutas Põld, et IT valdkond ei võta inimestelt tööd ära, vaid lihtsalt muudab seda, mida on vaja teha.  

Ta tõi välja ka valdkonna probleemi. «Täna on 22 protsenti valdkonna töötajatest Euroopas naised, Eestis on see protsent umbes sama. On vaja tõsta teadlikkust, et see töö ei ole ainult naistele.»

Põld rõhutas, et stereotüüpidele rõhumine saab alguse juba kodust ja koolist. Neile tuleb selgitada, et soost ei tulene oskused.

Lõpetuseks selgitas ta, et ettevõte, mis kasutab tehnoloogiat, on tegelikult kümme korda efektiivsem, kuid nentis, et Eestis on endiselt vähe teadlikkust, kuidas tehnoloogiat kasutada. «Kui me ei hakka tehnoloogiat rohkem kasutama, on meil siin suur arengupidur,» tõi ta välja.