Maakonnaajakirjandus elab valdavalt peost suhu

Saarte Hääl Foto: Jaanus Lensment

Praegu veel on igas Eesti maakonnas vähemalt üks oma ajaleht, aga lähiaastad võivad viia mõne hingusele ning järjest vananeval lugejaskonnal tekib küsimus, kuhu panna surmakuulutusi.

Põlvas ilmuv Koit on esiküljest tagaküljeni mustvalge, selle 1990. aastate tasemel kujundusega veebileht ei paku jooksvaid uudiseid, vaid lühikokkuvõtteid kolm korda nädalas ilmuvast ajalehest.

15. oktoobri teise külje kaks põhilugu kirjutas maavalitsus, kolmandal küljel on maksu- ja tolliameti, maa-ameti ning statistikaameti pressiteated. Lehekülje põhilooga sai hakkama Eesti Toiduainetööstuse Liidu (Toiduliidu) juht Sirje Potisepp. Mõni näide ka ajakirjanduslikust panusest: 11. oktoobri lehe kolmanda külje põhilugu räägib Põlva Mehhaniseeritud Ehituskolonni (MEK) juubeli tähistamisest, selle alla mahub nõukogude aja hõnguline artikkel pikaajalise Põlva MEKi töötaja elust ja karjäärist. Koit ei põlga ära ka erafirmade pressiteateid.

Ma ei avaldanud seda ülevaadet ühe väikese maakonnalehe naeruvääristamiseks, vaid siirast murest maakonnaajakirjanduse tuleviku pärast. Koit tundub olevat ühes äärmuses, teises servas on suurepärast ajakirjanduslikku sisu loovad maakonnaväljaanded, ent paraku jääb mõnigi teine maakondlik ajaleht pigem Koidu serva.